Neobaltia hoone

Neobaltia hoone, Kastani 1
Hoone peafassaad
Vaade Neobaltia hoonele Näituse tänavalt
Neobaltia hoone (1910–1920)

Neobaltia hoone on Tartu ülikooli üliõpilaskorporatsioonile Neobaltia ehitatud konvendihoone aadressil Kastani 1, mis on üks varasemaid juugendstiili näiteid Tartus.

Ehitis valmis aastatel 1902–1904 arhitekt Rudolf von Engelhardt koostatud projekti järgi. Ehitustöid juhtis tolleaegne tuntud Tartu ehitusmeister Wilhelm Sternfeldt, aiakujunduse autor oli arhitekti vend Walter von Engelhardt.

Praegu asub hoones Tartu Saksa Kultuuri Instituut. Hoone on arvatud kultuurimälestiseks.

Arhitektuur

Vastavalt hoone tellijaks olnud baltisaksa korporatsiooni Neobaltia maitsele on kujunduses lähtutud sajandivahetuse saksa villaarhitektuurist. heimatstiilile omane on krohvitud seinu kaunistav saksapärane puitsõrestik- ehk vahvärkdekoratsioon. Kõrge sokkel on laotud maakivist.

Maja peafassaadil asub puust sammastele toetuva varikatusega peaportaal, milleni viib kõrge trepp. Nii välisuks kui ka ehitise arvukad rikkaliku puulõikeornamendiga kaunistatud aknad on juugendlikult ümarkaarsed.

Arhitektuurilahendus on rõhutatult ebasümmeetriline. Ehitise kõrge poolkelpkatus on liigendatud paljudeks tasapindadeks ning hoonet ilmestavad ülespoole kaarduvad katuseservad. Maja loodenurgas paikneb püramiidja kiivriga, kaarakende ja konsoolidele toetuva räästaga loodetorn.

Väliskujunduses ilmneva saksa rahvusromantilise traditsiooniga on plaanilahenduses ühendatud inglise elamu ratsionaalne ülesehitus. Peasissekäik avaneb avarasse vestibüüli, kust pääses konvendiruumidesse. Hoone keskseks ruumiks on avar läbi kahe korruse ulatuv suure kaaraknaga saal. Selle kõrval olid lükandseina abil eraldatav söögituba ning seltskondlikeks ruumideks mõeldud puhvet ja väike kaminasaal. Teisel korrusel asusid raamatukogu ja oldermanni ruum, tornis aga väike galeriiruum vaatega Toomemäele.

Hoone idaküljel eendub pilastrite ja puitkaartega kaunistatud veranda, mis jätkus terrassiga, moodustades sujuva ülemineku aeda. Juugendile omaselt kujutasid maja ja aed endast lahutamatut tervikut ning pargikujunduses peegeldus maja konfiguratsioonist lähtuvaid elemente: näiteks järgiti muruparteri kujundamisel veranda kumerust.

Pärast teist maailmasõda muudeti endise konvendihoone siseruumide jaotust.

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Siilivask, Mart. Tartu arhitektuur 1830–1918. Historitsism ja juugend. Tartu: Rahvusarhiiv, 2006, lk 249.
  2. ↑ Siilivask, Mart. Tartu arhitektuur 1830–1918. Historitsism ja juugend. Tartu: Rahvusarhiiv, 2006, lk 251.
  3. 1 2 Hallas-Murula, Karin. 101 Eesti arhitektuuriteost. Tallinn: Varrak, 2012, lk 87.
  4. 1 2 3 4 5 6 7 korp. "Neobaltia" konvendihoone Tartus Kastani 1 kultuurimälestiste registris
  5. ↑ Siilivask, Mart. Tartu arhitektuur 1830–1918. Historitsism ja juugend. Tartu: Rahvusarhiiv, 2006, lk 254.
  6. ↑ Siilivask, Mart. Tartu arhitektuur 1830–1918. Historitsism ja juugend. Tartu: Rahvusarhiiv, 2006, lk 252–253.
  7. 1 2 3 Siilivask, Mart. Tartu arhitektuur 1830–1918. Historitsism ja juugend. Tartu: Rahvusarhiiv, 2006, lk 253.

Välislingid