Nikolai Reek

Nikolai Reek
Nikolai Reek
Sünniaeg	1. veebruar 1890; Tallinn
Surmaaeg	8. mai 1942; Ussollagi vangilaager, Molotovi oblast, NSV Liit
Teenistus	Venemaa Keisririik; Eesti Vabariik
Auaste	kindralleitnant
Juhtinud	Viru maakonna ja Narva linna Kaitseliit; 5. Jalaväepolk ; 1. Diviisi staabiülem; 3. Diviisi staabiülem; Eesti sõjavägede Kindralstaabi ülem (1925–26) ; 2. Diviis; Eesti sõjaminister (1927–1928); Eesti Kaitsevägede Staabi ülem (1934–1937) ; Sõjavägede Staabi ülem (1937–1939)
Sõjad/lahingud	Esimene maailmasõda; Eesti Vabadussõda; Landesveeri sõda
Autasud	Vabadusristi I liigi 2. järk; Vabadusristi II liigi 2. järk; Vabadusristi II liigi 3. järk; Kotkaristi I klassi teenetemärk (1933); Eesti Punase Risti mälestusmärgi I järgu II aste (1934); Valgetähe I klassi teenetemärk (1940); Karutapja ordeni II klass

Nikolai Reek VR I/2, VR II/2 ja VR II/3 (sünninimega Nikolai Bazõkov; 1. veebruar 1890 Tallinn – 8. mai 1942 Ussollagi vangilaager, Molotovi oblast, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralleitnant, 1938).

Elulugu

Nikolai Bazõkov sündis Tallinnas, lapsendati ja kasvas üles saarlasest raudteelase peres.

Haridus

Ta lõpetas 1910. aastal Tšugujevi sõjakooli ja 1916. aastal Kiievi lendurvaatlejate kooli. Ta jätkas õpinguid Nikolai Kindralstaabi Akadeemias. 1923–1925 õppis ta kõrgemas sõjakoolis Prantsusmaal. 1930–1931 õppis Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, Korporatsioon Rotalia liige.

Teenistus Vene keisririigi armees

Enne Esimest maailmasõda teenis podporutšik Nikolai Reek Tallinnas 23. jalaväediviisi 90. Onega jalaväepolgus rooduülemana. 1917. aasta revolutsioonisündmuste ajal oli Nikolai Reek Peeter Suure Merekindluse Muhu positsiooni staabiülem.

Eesti Vabadussõjas

Viru maakonna ja Narva linna Kaitseliidu ülem (11.11.1918 – 21.11.1918)
5. jalaväepolgu ülem (21.11.1918 – 06.03.1919)
1. jalaväediviisi staabiülem (06.03.1919 – 01.04.1919) Viru rindel
3. jalaväediviisi staabiülem (01.04.1919 – 31.12.1919) Landesveeri sõjas
Viru rinde staabiülem (31.12.1919 kuni Vabadussõja lõpuni)

Teenistus Eesti Vabariigis

1920. aasta veebruaris teenis kindralstaabi polkovniku auastmes 3. Diviisi staabiülemana.

1925–1926 ja 1934–1939 oli N. Reek Kaitsevägede Staabi ja Sõjavägede Staabi ülem.

Aastatel 1927–1928 oli Nikolai Reek Eesti Vabariigi sõjaminister.

Eesti Kaitsevägede Staabi ülem (1934–1937) ja Sõjavägede Staabi ülem (1937–1939), oli staabiülemana Riigikaitse Nõukogu liige.

1937 Riigivanema ja Vabariigi Valitsuse esindaja Rahvuskogu juures Eesti Vabariigi Põhiseaduses riigikaitsesse puutuva osa väljatöötamisel.

1939–1940 kuulus ta sõjaministrina Jüri Uluotsa valitsuse koosseisu. Kindralleitnant Nikolai Reek vabastati Vabariigi Presidendi käskkirjaga relvastatud jõududele 22. juunist tegevsõjaväeteenistusest aja väljateenimise tõttu, arvates 22. juunist 1940

12. märtsil 1941 arreteeriti ta NKVD poolt ja saadeti Solikamski Usollagi vangilaagrisse, kus ta pärast ülekuulamisi hukati.

Mälestuse jäädvustamine

Tartus Barclay hotellis Ülikooli tänav 8 avati 2003. aastal Nikolai Reegi bareljeef.

Tunnustus

Vabadusristi I liigi 2. järk
Vabadusristi II liigi 2. järk
Vabadusristi II liigi 3. järk
Kotkaristi I klassi teenetemärk, 1933
Eesti Punase Risti mälestusmärgi I järgu II aste, 1934
Valgetähe I klassi teenetemärk, 1940
Karutapja ordeni II klass
Nikolai Reegile anti Kiviloo mõisasüda, kuid ta müüs selle 1927. aastal tagasi endisele mõisnikule Stackelbergile
Seltsi 5. Rakvere jalaväepolk auesimees (25. november 1939)
Läti Kolme Tähe ordeni I klass
Krzyż Walecznych 1,2

„Tema ja teiste sarnaste meeste silmapaistev teenistus kinnitab, et mitte rahvus ei ole esmatähtis, vaid armastus oma kodumaa vastu ja ustavus talle ning pühendumus oma sõjameheametile.“

– Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots 24. veebruaril 2009 Narvas.

Viited

↑ Kindralleitn. N. Reek wabastati tegewast sõjawäeteenistusest, Postimees (1886-1944), nr. 169, 26 juuni 1940
↑ Eilasest tänaseni. Rahvaleht, 26. mai 1927, nr. 61, lk. 2.
↑ Kindral Reek 5. polgu auesimeheks. Rahvaleht, 27. november 1939, nr. 279, lk. 3.
↑ Dziennik Personalny, R.3, nr 38, s. 773
↑ Laaneots: NATO-l on Eesti kaitsmiseks plaan olemas – Postimees, 24. veebruar 2009.

Kirjandus

Reigo Rosenthal, "Laidoner – väejuht: Johan Laidoner kõrgema operatiivjuhi ja strateegia kujundajana Eesti Vabadussõjas" Tallinn: Argo, 2008.
Mati Kröönström, "Kaptenite ja leitnantide sõda. Eesti sõjaväe juhtkoosseis Vabadussõjas 1918–1920." Mati Kröönström ja Tänapäev, 2010.
Nikolai Reek, "Sõjateaduslik testament". Ilmamaa, 2015

Välislingid

Eelnev Jaan Soots	Eesti sõjaminister 4. märts 1927 – 13. november 1928	Järgnev Mihkel Juhkam
Eelnev Paul Lill	Eesti sõjaminister 12. oktoober 1939 – 1940	Järgnev '

[1] Kindralleitn. N. Reek wabastati tegewast sõjawäeteenistusest, Postimees (1886-1944), nr. 169, 26 juuni 1940

[2] Eilasest tänaseni. Rahvaleht, 26. mai 1927, nr. 61, lk. 2.

[3] Kindral Reek 5. polgu auesimeheks. Rahvaleht, 27. november 1939, nr. 279, lk. 3.

[4] Dziennik Personalny, R.3, nr 38, s. 773

[5] Laaneots: NATO-l on Eesti kaitsmiseks plaan olemas – Postimees, 24. veebruar 2009.

Nikolai Reek

Sünniaeg	1. veebruar 1890 Tallinn
Surmaaeg	8. mai 1942 Ussollagi vangilaager, Molotovi oblast, NSV Liit
Teenistus	Venemaa Keisririik Eesti Vabariik
Auaste	kindralleitnant
Juhtinud	Viru maakonna ja Narva linna Kaitseliit 5. Jalaväepolk 1. Diviisi staabiülem 3. Diviisi staabiülem Eesti sõjavägede Kindralstaabi ülem (1925–26) 2. Diviis Eesti sõjaminister (1927–1928) Eesti Kaitsevägede Staabi ülem (1934–1937) Sõjavägede Staabi ülem (1937–1939)
Sõjad/lahingud	Esimene maailmasõda Eesti Vabadussõda Landesveeri sõda
Autasud	Vabadusristi I liigi 2. järk Vabadusristi II liigi 2. järk Vabadusristi II liigi 3. järk Kotkaristi I klassi teenetemärk (1933) Eesti Punase Risti mälestusmärgi I järgu II aste (1934) Valgetähe I klassi teenetemärk (1940) Karutapja ordeni II klass