| Norfuki keel (Pitcairn-Norfolk) | |
|---|---|
| Piirkonnad | Norfolki saar, Austraalia, Uus-Meremaa, Fidži, Pitcairn |
| Kokku kõnelejaid | 502 (2008) |
| Keelesugulus |
Kreoolkeel inglise kreoolkeeled Vaikse ookeani keeled norfuki keel |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | pih |
Norfuki keel (ka Pitcairn-Norfolk, Norfolkese ja Pitcairn English) on inglise keele põhine Vaikse ookeani kreoolkeel. Keelt kõneldakse enamasti Norfolki saarel, vähem ka Austraalias, Uus-Meremaal, Fidžil ja Pitcairni saarel. 2007. a lisas UNESCO norfuki keele väljasuremisohus olevate keelte hulka. Norfuki keel on selgelt ohustatud (ingl definitely endangered), mis tähendab, et lapsed ei õpi enam keelt emakeelena.
Arvsõnad ühest kümneni:
Üks – wan
Kaks – tu
Kolm – thrii
Neli – foor
Viis – fiiw
Kuus – siks (seks)
Seitse – sewen
Kaheksa – iet
Üheksa – niin
Kümme – ten
Norfuki keel kasutab ladina tähestikku. Keelt ei kasutata aga väga palju kirjas, see on pigem suuline keel. Sõnavara sarnaneb suurel määral inglise keele sõnavaraga. Fonoloogiliselt sarnaneb see Austraalia inglise keelega.
Norfuki ja Austraalia inglise keele lühikeste täishäälikute võrdlus.
| Norfuki keel | Austraalia inglise keel |
|---|---|
| I | I |
| e-æ | e |
| a | a |
| æ,-æ | æ |
| ʊ | ʊ |
| ɔ | ɒ |
Norfuki ja Austraalia inglise keele pikkade täishäälikute ja diftongide võrdlus.
| Norfuki keel | Austraalia inglise keel |
|---|---|
| i:-ɪi | ɪi |
| eɛ-e | æɪ-eɪ |
| ɒ | əu |
| ɔ | ɔ |
| ɐu | au |
| Nimetav kääne | Osastav kääne | Omastav kääne | Possessiiv | |
|---|---|---|---|---|
| Ainsus | ||||
| I isik | Ai | Mii | Mais | Main |
| II isik | Yu | Yuu | Yus | Yuen |
| III isik (meessoost) | Hi | Hem | His | His |
| III isik (naissoost) | Shi | Her | Her | Hers |
| Seda | – | Et | – | – |
| Duaalsus | ||||
| I isik (inklusiivne) | Himii | Himii | Himiis | Himiis |
| I isik (eksklusiivne meessoost) | Miienhem | Miienhem | Auwas | Miienhis |
| I isik (eksklusiivne naissoost) | Miienher | Miienher | Auwas | Miienhers |
| II isik | Yutuu | Yutuu | Yutuu | Yutuus |
| III isik | Demtuu | Demtuu | Demtuus | Demtuus |
| Mitmus | ||||
| I isik | Wi | Aklan | Auwas | Auwas |
| II isik | Yorlyi | Yorlyi | Yorlyis | Yorlyis |
| III isik | Dem | Dem | Dems | Dems |
Tegusõna pöördelõpud tekkisid norfuki keeles paralleelselt inglise keele reeglitega. Lõpetamata tegevuse näitamiseks lisatakse sufiks -en (inglise keeles -ing). Näiteks: Ai woken – 'Ma töötan' (ingl I am working).
Sufiksit -en ei lisata sõnadele "mõtlema" (thort – 'mõtlen') ja "kaotama" (lors – 'kaotan'). Need on tulnud ingliskeelsetest sõnadest thought (sõna "mõtlema" mineviku 2. põhivorm) ja lost (sõna "kaotama" mineviku 2. põhivorm).
Sufiksit -en kasutatakse ka omadussõnadega. Näiteks: Ai rinklen en yu bolbieden – 'Mulle tekivad kortsud ja sina kiilaned' (ingl I am getting wrinkled and you are getting bold).
Wut a way you? – 'Kuidas sul läheb?'
Webout you gwen? – 'Kuhu sa lähed?'
Lubbe side is. – 'Jäta see sinna, kus see on.'
Siin veebilehel saab kuulata piiblilugu norfuki keeles.
Palju on arutletud teemal, kas norfuki keel on ikka kreoolkeel, sest keeles on palju kreoolkeeltele mitteomaseid tunnuseid. Näiteks on norfuki keeles omadussõnade võrdlusastmed, palju eessõnu ja artikleid, keerulised täishäälikute ühendid ja enesekohased asesõnad. Samas on keelel ka tunnused, mis sarnanevad Kariibi ja teiste inglise keele põhiste kreoolkeeltega.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)