Novgorodi oblast
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2008) |
| Novgorodi oblast | |
|---|---|
|
| |
|
vene Новгородская область (Novgorodskaja oblast) | |
|
| |
|
| |
Pindala: 54 501 km²  | |
|
Elanikke: 566 960 (1.01.2025) | |
| Rahvastikutihedus: 10,4 in/km² | |
| Keskus: Veliki Novgorod | |
 | |
 |
Novgorodi oblast on 1. järgu haldusüksus (oblast) Venemaal Loode föderaalringkonnas.
See piirneb Leningradi, Vologda, Tveri ja Pihkva oblastiga.
Loodus
Oblastis asuvad Ilmjärv ja Valdai järv.
Pinnamood
Läänepoolne osa hõlmab Ilmjärve ümbruse madaliku, idapoolne osa jääb Valdai kõrgustiku äärealale. Kõrgeim punkt on Rõžohha mägi (296 m).
Haldusjaotus
Novgorodi oblast jaguneb halduslikult 21 munitsipaalrajooniks ja 1 linnaringkonnaks:
- Batetski rajoon (Батецкий район)
- Borovitši rajoon (Боровичский район)
- Demjanski rajoon (Демянский район)
- Holmi rajoon (Холмский район)
- Hvoinaja rajoon (Хвойнинский район)
- Kresttsõ rajoon (Крестецкий район)
- Ljubõtino rajoon (Любытинский район)
- Malaja Višera rajoon (Маловишерский район)
- Marjovo rajoon (Марёвский район)
- Mošenskoje rajoon (Мошенский район)
- Veliki Novgorod (Великий Новгород)
- Novgorodi rajoon (Новгородский район)
- Okulovka rajoon (Окуловский район)
- Parfino rajoon (Парфинский район)
- Pestovo rajoon (Пестовский район)
- Poddorje rajoon (Поддорский район)
- Soltsõ rajoon(Солецкий район)
- Staraja Russa rajoon (Старорусский район)
- Šimski rajoon (Шимский район)
- Tšudovo rajoon (Чудовский район)
- Valdai rajoon (Валдайский район)
- Voloti rajoon (Волотовский район)
Rahvastik
2013. aasta alguses oli oblasti arvestuslik rahvaarv 625 900.
2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli oblasti rahvaarv 634 111, neist 560 280 (95,1%) olid venelased, 7025 (1,2%) ukrainlased, 3598 (0,6%) mustlased ja 3438 (0,6%) valgevenelased. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel oli oblasti rahvaarv 694 355, neist 652 165 (93,9%) olid venelased, 10 449 (1,5%) ukrainlased, 5294 (0,8%) valgevenelased, 3388 (0,5%) mustlased ja 2080 (0,3%) tatarlased. Eestlasi elas Novgorodi oblastis rahvaloenduste andmeil 1959. aastal 1421, 1970. aastal 958, 1979. aastal 835, 1989. aastal 548, 2002. aastal 307 ja 2010. aastal 171.
Rahvaarv väheneb negatiivse loomuliku iibe tõttu.
| Aasta | Sündimus | Suremus | Loomulik iive |
|---|---|---|---|
| 2000 | 7.5 | 20.1 | –12.6 |
| 2004 | 9,5 | 22,4 | –12,9 |
| 2009 | 11,2 | 20,4 | –9,2 |
| 2012 | 12,1 | 17,9 | –5,8 |
| 2015 | 11,9 | 17,5 | –5,6 |
| 2018 | 9,7 | 16,7 | –7 |
Keskmine oodatav eluiga oli 2006. aastal 63 aastat, meestel 56 ja naistel 71 aastat. 2015. aastal olid need näitajad vastavalt 68,7 aastat, 62,47 aastat ja 74,93 aastat.
Oblasti elanike keskmine vanus oli 2006. aastal 40,5 aastat.
Asustus
Oblastis on 10 linna (rahvaarv hinnanguliselt 2005. aastal): Veliki Novgorod (215 000), Borovitši (56 500), Staraja Russa (34 300), Valdai (18 500), Tšudovo (17 400), Pestovo (15 900), Okulovka (13 800), Malaja Višera (13 800), Soltsõ (11 100) ja Holm (4 200). Oblastis on ka 11 alevit: Demjansk, Hvoinaja, Kresttsõ, Kulotino, Ljubõtino, Neboltši, Pankovka, Parfino, Proletari, Šimsk ja Uglovka.
Linnalistes asulates elas 2013. aasta seisuga 70,5% ja maal 29,5% rahvastikust.
Viited
Välislingid
