Nvidia edu algas 1999. aastal, kui nad võtsid kasutusele graafikaprotsessori mõiste (inglise keeles graphics processing unit – GPU). Sellest ajast peale on Nvidia töötanud välja tooteid nii arvutitele, mängukonsoolidele kui ka nutitelefonidele. Nvidia toodab ka lahendusi paralleelsete arvutuste tegemiseks superarvutites ning protsessorit Tegra mobiiltelefonidele ja tahvelarvutitele.
Nvidia on koos oma konkurendi AMD-ga juhtivad suure jõudlusega graafikaprotsessorite tootjad. Teised suurimad konkurendid on Intel ja Qualcomm.
2023. aasta mais jõudis ettevõtte turuväärtus triljoni dollarini. 2024. aasta juuniks oli ettevõtte turuväärtus ületanud 3,3 triljonit dollarit, millega sai sellest maailma kõige väärtuslikum börsiettevõte. 2025. aasta oktoobris ületas ettevõtte turuväärtus viie triljoni dollari piiri. See oli tingitud aina suurenevast nõudlusest tehisintellektikiipide järele.
Ajalugu
Nvidia asutati 1993. aastal ning praeguseks on sellest ettevõttest saanud suurim graafikaprotsessorite tootja. Kui algul kasutasid Nvidia tooteid põhiliselt mänguritele suunatud arvutid, siis nüüdisajal võib Nvidia tooteid leida ka näiteks nutitelefonidest. Nvidia on kasvanud tänu uuenduslikele toodetele ja väiksemate konkurentide omandamisele. Nvidia on Microsoft-i poolt valitud ainuvarustajaks nende mängukonsooli Xbox tarbeks. Aastal 2007 valis ajakiri Forbes Nvidia aasta ettevõtteks. On teada fakt, et Nvidia graafikaprotsessorid on kiireimad maailmas[viide?]. See teeb neist turuliidrid, aga ka AMD hõlmab suure osa turust.
Tähtsamad aastaarvud
1993 – NVIDIA asutamine.
1995 – NVIDIA andis välja NV1, esimese laialt kasutatud multimeedia protsessori.
1997 – NVIDIA andis välja RIVA 128, esimese high-performance 128-bitilise Direct3D protsessori.
1999 – NVIDIA andis välja GeForce 256, mis on teistest olemasolevatest toodetest pea jagu üle.
2000 – Microsoft valis NVIDIA graafikaprotsessorite varustajaks oma X-Box mängukonsoolile.
2000 – NVIDIA andis välja GeForce2 GTS.
2000 – NVIDIA omandas suure osa 3dfx-i intellektuaalsest omandist ja töötajatest.
2001 – NVIDIA andis välja GeForce3, esimese programmeeritava graafikaprotsessori.
2002 – NVIDIA omandas Exluna (summat ei avaldatud).
2003 – NVIDIA omandas MediaQ (70 miljonit dollarit).
2019 – NVIDIA omandas tehnoloogiaettevõtte Mellanox, mis võimaldas NVIDIA-l tugevdada oma positsiooni kõrgjõudlusega arvutusvõimekuse ja AI-taristu terviklahenduste pakkujana. Tehingu väärtus oli 6,9 miljardit dollarit.
2020 – NVIDIA teatas kavatsusest omandada Ühendkuningriigi pooljuhtide tootja ARM Holdings 40 miljardi dollari eest, et tugevdada oma postisiooni AI-maailmas. Tehing tühistati 2022. aastal laialdase regulatiivse vastuseisu tõttu.
2023 – NVIDIA tugevdas positsiooni andmekeskuste ja tehisintellekti arvutusvõimekuse turul. NVIDIA GPU-d leidsid laialdast kasutust suurte serveri- ja pilveteenuse pakkujate infrastruktuuris, nagu näiteks Amazon Web Services.
2024 – NVIDIA tutvustas Blackwell platvormi, millest sai alus järgmise põlvkonna AI-andmekeskustele. Seda hakkasid kasutama hüperpilved (nt AWS, Google, Microsoft).
2025 – NVIDIA restruktureeris oma investeerimisportfelli, vähendades osalust Arm Holdingsis, lõpetades investeeringud ettevõtetesse Serve Robotics ja SoundHound AI ning soetas osalused pilveteenuste pakkujas Nebius Group ja autonoomsete sõidukite arendajas WeRide.
Asutajad
Jen-Hsun Huang (president ja aastast 2008 CEO), Taiwanis sündinud ameeriklane, kes on varem töötanud sellistes firmades nagu AMD ja LSI Logic.
Curtis Priem (CTO), kes on samuti töötanud Sun Microsystemsis.
Vajaliku raha alustamiseks said nad riskikapitali firmast Sequoia Capital.
The Nvidia GPU Litigation
2009. aasta aprillis pani kohus kokku paljud kaebused ja nimetas need koondnimetusega "The Nvidia GPU Litigation". Probleem oli selles, et ostjad olid saanud vigaseid sülearvuteid. Nvidia oli nõus juppe välja vahetama või maksma kinni paranduskulud. Paljudele anti ka asendussülearvuteid. Kuigi probleem tekkis juba 2009. aastal, siis lahendati see alles 2011. aastal. Vigased jupid olid kahes AppleMacbook Pro mudelis ning paljudes Delli ja HP sülearvutites. Kuigi see läks Nvidiale tohutult maksma, siis ei olnud paljud siiski lahendusega rahul.
Dokumentatsioon ja draiverid
Nvidia ei avalikusta oma riistvara dokumentatsioone, mis tähendab seda, et programmeerijad ei saa sobivaid ja efektiivseid draivereid Nvidia toodetele kirjutada. Nvidia pakub küll enda graafikadraivereid, aga väga paljud tasuta tarkvara kasutajad pole sellega sugugi rahul. Võrreldes Inteli ja AMD-ga on Nvidia avatud lähtekoodi osa üliväike. Mõned Linuxi ja BSD kasutajad soovivad kasutada ainult avatud lähtekoodiga draivereid ning seetõttu leiavad nad, et Nvidia draiverid on ebaadekvaatsed.
Müügitulu
Vastavalt firma Jon Peddie Research andmetele, müüs Nvidia 2010 aasta esimeses kvartalis 33 miljonit graafikaprotsessorit, mis moodustas kogu turust 31,5%. AMD müüs 25,15 miljonit komponenti(24% kogu turust) ning Intel 45,49 miljonit (43,5% kogu turust). Nvidia aastast-aastasse kasv oli 41,9%.
2011. aasta septembris prognoosis Nvidia aastaks 2013 väga suuri müüke (4,75 miljardit kuni 5 miljardit Ameerika Ühendriikide dollarit). Analüütikud arvavad aga, et see jääb vaid $4,45 miljardi peale.
Optimus
Nvidia Optimus on Nvidia välja töötatud tehnoloogia, mis aitab sülearvutite akudel kauem kesta. Optimuse töö põhimõte seisneb selles, et kui graafikaprotsessorit vaja pole, lülitatakse see välja ning vajaduse korral sisse tagasi. Kui graafikaprotsessor on välja lülitatud, saadab draiver kõik käsud integreeritud graafikaprotsessorile. Hetkel[millal?] toetab Optimust ainult Windows 7.
Nvidia ei kavatse Optimust Linuxiga ühilduvaks teha, aga on loodud projekt Bumblebee, mis peaks tooma Optimuse kasutatavuse ka Linuxisse.
Scalable Link Interface
Nvidia SLI on revolutsiooniline tehnoloogia, mis aitab tõsta arvuti sooritust, kombineerides mitu graafikakaarti emaplaadis, mis toetab SLI-d. Kahe kaardi puhul on sooritusvõime kuni kaks korda suurem, kolme kaardi puhul kuni kolm korda suurem.
PhysX
PhysX on tehnoloogia, mis teeb mängudes liikumised realistlikumaks ning tänu sellele näib ja tundub ka graafika parem.
Enne PhysX-i pidid mängudisainerid objekti erinevatele sündmustele reageerima panema. Näiteks joonistati jalgpalluri kukkumine pärast mahaniitmist. Viga oli selles, et nii nägi jalgpalluri kukkumist alati samamoodi. PhysX aga paneb jalgpalluri keha liikuma olenevalt sellest, kuidas ta maha niideti.
Praeguseks on PhysX kasutusel rohkem kui 150 mängus.
Tähtsaimad graafikaprotsessorid
GeForce
GeForce on mõeldud põhiliselt mänguritele.
Nimi tuleneb võistlusest, kus Nvidia andis seitsmele võitjale tasuta graafikakaardi. Kokku osales üle 12 000 inimese.
GeForce 256 – august 1999
GeForce 2 Series – aprill 2000
GeForce 3 Series – veebruar 2001
GeForce 4 Series – veebruar 2002
GeForce FX Series – 2003
GeForce 6 Series – aprill 2004
GeForce 7 Series – juuni 2005
GeForce 8 Series – november 2006
GeForce 9 Series – veebruar 2008
GeForce 100 Series – märts 2009
GeForce 200 Series – juuni 2008
GeForce 300 Series – november 2009
GeForce 400 Series – aprill 2010
GeForce 500 Series – november 2010
Quadro
Quadro on mõeldud tööjaamades kasutamiseks, sest Quadrot iseloomustab kiire CAD (Computer-Aided Design) ja DCC (digital content creation).
