Ohmi seadus

Ohmi seadus on üks elektriahelate põhilisi seadusi. Seadus on saanud nime saksa füüsiku Georg Simon Ohmi (1789–1854) järgi, kes selle 1826. aastal sõnastas.

Ohmi seadus määrab kindlaks pinge U, voolutugevuse I ja takistuse R vahelise seose:

${\displaystyle U=IR\quad {\text{või}}\quad I={\frac {U}{R}}\quad {\text{või}}\quad R={\frac {U}{I}}.}$

Ohmi seadus vooluahela osa kohta

Vooluahela lõiku läbiva elektrivoolu tugevus on võrdeline selle lõigu otste vahelise pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega:

${\displaystyle I={\frac {U}{R}},}$

kus

I on ahelaosa läbiva voolu tugevus, mida mõõdetakse amprites (A);

U on pinge, mida mõõdetakse voltides (V);

R on vooluahela lõigu takistus, mida mõõdetakse oomides (Ω).

Ohmi seadus elektromotoorjõu allikaga vooluringi kohta

Vooluringis, s.o suletud mittehargnevas vooluahelas, on vool I võrdeline elektromotoorjõuga E ja pöördvõrdeline ahela takistusega R:

${\displaystyle I={E \over R}.}$

Et elektromotoorjõu allikal on alati teatav sisetakistus R₀, mis jääb järjestikku välise takistusega R_v, siis saab Ohmi seaduse valem kuju

${\displaystyle I\!={E\! \over {R_{\text{v}}+R_{0}}}.}$

Vooluringis, mis koosneb ühest või mitmest järjestikku ühendatud toiteallikast ja ühest või mitmest samasse ahelasse järjestikku ühendatud takistist, saab arvutada voolutugevust järgmiselt:

${\displaystyle I={\frac {\sum E}{\sum R+\sum R_{0}}},}$

kus

${\displaystyle \sum E}$ on vooluahelasse ühendatud elektromotoorjõudude algebraline summa;

${\displaystyle \sum R}$ on vooluahelasse ühendatud takistuste summa;

${\displaystyle \sum {R_{0}}}$ on vooluahelasse ühendatud toiteallikate sisetakistuste summa.

Ohmi seadus vahelduvvoolu korral

Vahelduvvoolu korral kehtib seos

${\displaystyle I={\frac {U}{Z}},}$

kus Z on vahelduvvooluahela näivtakistus.

Elektromagnetism
Elekter - Magnetism
Elektrostaatika Elektrilaeng Staatiline elekter Coulomb'i seadus Elektrivälja tugevus Elektriline induktsioon Gaussi seadus elektrivälja jaoks Elektrivälja potentsiaal Elektrostaatiline induktsioon Elektriline dipoolmoment Dielektriline polarisatsioon Dielektrik
Magnetostaatika Ampère'i seadus Elektrivool Magnetiline induktsioon Magneetumus Magneetikud Magnetvoog Biot'-Savarti seadus Magnetiline dipoolmoment Gaussi seadus magnetvälja jaoks
Elektrodünaamika Lorentzi jõud Elektromotoorjõud Elektromagnetiline induktsioon Faraday seadus Lenzi reegel Nihkevool Maxwelli võrrandid Elektromagnetväli Elektromagnetiline kiirgus Liénardi-Wiecherti potentsiaal Maxwelli tensor Poyntingi vector Pöörisvool
Vooluahelad Elektrivool Pinge Elektromotoorjõud Ohmi seadus Kirchhoffi seadused Alalisvool Vahelduvvool Elektritakistus Elektrijuhtivus Mahtuvus Induktiivsus Memristiivsus Näivtakistus Resonaator Lainejuht
Kovariantne formuleering Elektromagnetvälja tensor Elektromagnetvälja energia-impulsi tensor Neli-vool Elektromagnetvälja neli-potentsiaal
Teadlased Ampère Coulomb Faraday Gauss Heaviside Henry Hertz Lorentz Maxwell Tesla Volta Weber Ørsted
v r

Ohmi seadus vektorkujul

Materjalide juhtivusomaduste kirjeldamiseks kasutatakse Ohmi seaduse vektorkuju:

${\displaystyle {\vec {J}}=\mathbf {\sigma } \,{\vec {E}}\,,}$

kus

${\displaystyle {\vec {J}}}$ on voolutiheduse vektor;

${\displaystyle {\sigma }}$ on erijuhtivus;

${\displaystyle {\vec {E}}}$ on elektrivälja tugevuse vektor.

Valem kehtib isotroopsete materjalide korral.

Välislingid

Tsitaadid Vikitsitaatides: Ohmi seadus

• Ohmi seadus

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Ohmi seadus