Oiran

Oiran '​id olid Jaapanis Yoshiwara piirkonnas Edo perioodil kõrgema staatusega kurtisaanid, kelle staatus põhines ilul, iseloomul, haridusel ja kunstilistel võimetel. Oiran’id kuulusid kurtisaanide hierarhia tippu ning seeläbi esindasid nad kultiveeritud elegantsi, kunstilise meisterlikkuse ja idealiseeritud romantilisuse peenust. Mõiste oiran tekkis nimetusena kõrgematele kurtisaanidele 18. sajandi keskel ja võeti laiemasse keelekasutusse Edo perioodi lõpus.

Etümoloogia ja areng

Sõna oiran, mis enne 17. sajandit ei eksisteerinud, pärineb Kyōhō ajastu (1716–1736) maapiirkonna laste murdekeelsest väljendist oira no (“minu” või “minu õde-kurtisaan”), mida väidetavalt kasutas esmakordselt kamuro Kashiku oma emanda kohta. Aja jooksul arenes lühendatud oiran hellitusnimest auastmeks. See hõlmas nii kurtisaani varasemaid kõrgeid tiitleid, nagu tayū ja koshi, kui ka uusi hierarhilisi astmeid (yobidashi chūsan ja zashikimochi).

Yoshiwara struktuur ja rituaalid

Yoshiwaras seadustati range järjestussüsteem: tipus olid oiran’id (kõrgeimad kurtisaanid), kellele järgnesid shinzō’d (noored või teismelised kurtisaanid) ja kamuro’d (lapsest saatjad). Järjestussüsteem eksisteeris, et eristada end mitteametlikest, litsentseerimata bordellipiirkondadest, nagu Shinagawa ja Fukagawa. See tõstis Yoshiwara staatust ja tekitas rafineeritud õhkkonna. Oiran’il oli tavaliselt minimaalselt kaks kamuro’t ja kaks shinzō’t.

Avalikud rongkäigud (oiran dōchū) olid oiran’i staatuse kõige suurejoonelisemad demonstratsioonid, mis kestsid seitse päeva. 19. sajandi populaarseid rongkäike juhtis oiran 20–21 inimesest koosneva saatjaskonnaga. Enne 19. sajandit oiran’id kandsid kahte või kolme erinevat kimonot, olenevalt patrooni ressurssidest. Alates 19. sajandist kandis oma patrooni toetusel debüüti tegev oiran kandis rongkäikudel raskeid brokaat- või sametmantleid, millele olid tikitud motiivid, näiteks valged kured või suured hõbe-kuldsed kilpkonnad.

Langus

Kuigi oiran säilitas sümboolse tähtsuse ka Edo perioodi lõpus, nad hakkasid kaduma 19. sajandi keskel, kui Jaapan avanes väliskaubandusele ja algas Meiji restauratsioon. Yoshiwara prostitutsioon jätkus nõrgenenud kujul kuni 1958. aastani, kuid klassikaline oiran-süsteem oli juba hääbunud.

Tänapäev

Tänapäeval toimub mitmeid oiran dōchū taaslavastusi. Üks tuntumaid on Niigata prefektuuris, Tsubame linnas Bunsui Sakura Matsuri Oiran Dōchū, mis on iga-aastane üritus, kus ajalooliselt taaslavastatakse oiran'i jalutuskäiku. Üritusel osaleb kolm naist, kes on riietatud traditsioonilisse oiran'i riietusse, ja neid saadab umbes 70 teenijat. Oiran'id, kelle nimed on Sakura, Bunsui ja Shinano, kõnnivad koma geta't kandes iseloomulikku aeglast kõnnakut. Sarnane üritus on Ōsu tänavaesitajate festival, mis toimub iga aasta oktoobri alguses, kus tipphetkeks on oiran'i aeglane jalutuskäik läbi Ōsu Kannon'i kaubanduskeskuse. Samuti toimub iga september Shinagawa's Aomono-Yokochō lähedal Minamishinagawa linnaosas oiran dōchū festival .

Viited