Olev Remsu

Olev Remsu sotside valimiskampaania ajal (2019)

Olev Remsu (sünninimi Olev Remsujev; sündinud 1. novembril 1947 Tartus) on eesti ajakirjanik, prosaist ja esseist.

Elukäik

Ta õppis aastatel 1955–1966 Tartu 1. Keskkoolis. Aastatel 1966–1972 õppis ta Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas eesti keele ja kirjanduse erialal, spetsialiseerudes žurnalistikale. Hiljem täiendas ta end Moskvas kõrgematel stsenaristide ja režissööride kursustel, kus õppis aastatel 1979–1982.

Remsu on töötanud mitmel eri ametikohal nii kultuuri- kui ka meediavaldkonnas. Ta on olnud Tallinnfilmi toimetaja ning kultuurilehtede Sirp ja Vasar ja Sirp publitsistikaosakonna toimetaja. Tema tööelu on olnud vaheldusrikas, hõlmates ka selliseid rolle nagu loomavedude korraldaja, Vabadusraadio kommentaator ning poliitilise nädalalehe Nädalaleht peatoimetaja. Ta on juhtinud Eesti esimest erakultuurilehte Kultuurimaa ning tegutsenud rahvusvahelise vaatlejana konfliktikolletes ja valimistel koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega. Lisaks on ta olnud giid, Eesti Romaaniühingu direktor ning filmidramaturgia õppejõud Eesti Kunstiakadeemias, Tallinna Ülikoolis ja Viljandi Kultuuriakadeemias. Samuti on ta tegutsenud Eesti Karskusseltsi esimehena ja Haapsalu rahvakohtunikuna.

Kirjanduslikult kuulus Remsu rühmitusse Wellesto, olles üks selle asutajaid, ning osales omakirjastuslike almanahhide Marm ja Kolme mehe laulud toimetamises. Ta on kirjutanud ka anima- ja dokumentaalfilmide stsenaariume. Ta on kirjutanud filmi- ja kirjanduskriitikat ning kolumne ajalehtedele Postimees ja Eesti Päevaleht.

Poliitikas kuulus Remsu Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parteisse selle loomisest kuni partei liitumiseni Isamaaga 1995. aastal, mille järel ta erakonnast lahkus ja jäi parteituks. Ta kandideeris 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel Nõmme linnaosas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas, kogus 31 häält ning ei osutunud valituks.

1990. aastatel leidis meedias laialt kajastust Remsu hagi teleajakirjanik Urmas Oti vastu. Ott vastas intervjuus Nädalale ühe Remsu artikli kohta, milles kritiseeriti teravalt Toomas Uba , et tema "ei taha sellise s...peaga nagu Remsu üldse midagi tegemist teha." Kohus mõistis Urmas Oti solvamises süüdi.

Isiklikku

Tema vanemad olid Antti Remsujev (1917–1972, karjalane, vedurijuht) ja Lilli Remsujev (1914–2004, eestlane, Tartu Ülikooli Botaanikaaia aednik).

Looming

Olev Remsu 1990. aastal

Režissöörina tehtud filmid

  • "Uuesti elus", 2001
  • "Palja jalu mustal mullal", 2003
  • "Nagu noor jumal", 2005

Artikleid

  • Olev Remsu. Matti [Milius] ja mina. Looming nr 3, 2016
  • Olev Remsu. Enne ülikooli. Memuaarikatkend. Looming, nr 12 2019.
  • Olev Remsu. Ülo Parbus, Linda Eringson ja Boris London. Memuaarikatkend, Looming nr 1 2021
  • UTLIB. Topeltpüha paik peahoones - seminarka. Tartu Postimees, 27. aprill, 2022
  • Meenutusi kafedra’st ja podgotovka’st. Looming nr 6, 2022
  • "Jälle Ivanov, jälle aktsendiga", mälestusi ülikooli sõjalisest õppest. Looming nr 1, 2024
  • "Kristjan Jaak ja komsomol", mälestusi Kristjan Jaak Petersoni kirjanduspreemiast ja TRÜ komsomoliopositsioonist. Looming nr 3, 2025
  • "Meenutades kultuurinädalalehte Kultuurimaa (1996-1998)". Akadeemia nr 9, 2026

Tunnustus

Kirjandus

Viited

  1. ↑ "KOV 2025 valimiste tulemused". Delfi. 27. oktoober 2025. Vaadatud 20. veebruar 2026.
  2. ↑ "Urmas Ott peab maksma Olev Remsule 200.000 krooni valuraha". Postimees. 10. aprill 2001. Vaadatud 23. aprillil 2026.
  3. Kirjandusrühmitus Wellesto 21 aastat tagasi – Sirp, 14. august 2009 (vaadatud 29.03.2013)