Karpvähilised
- Mitte segi ajada kirpvähilistega (Amphipoda), kes kuuluvad kõrgemate vähkide rühma
| Karpvähilised | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
| Klass |
Vähid Crustacea |
| Selts |
Karpvähilised Ostracoda |
Karpvähilised ehk karpvähid ehk ostrakoodid (Ostracoda) on vähkide klassi kuuluvad loomad. Praeguseks on tuvastatud umbes 50 000 väljasurnud või nüüdisaegset liiki, mis jagunevad seitsmesse seltsi. Eestist on leitud 93 liiki karpvähilisi.
Karpvähilised on väikesed vähid, kelle suurus on tavaliselt alla 1 mm. Mõned on kuni 23 mm pikad.
Elupaik
Raske on leida veekogu, kus ei elutseks karpvähilisi. Nad on kohastunud nii erinevate elutingimustega, et selles osas on nendega võrreldavad üksnes aerjalalised. Neid võib leida lompidest, tiikidest, järvedest, põhjaveest, jõgedest ja ookeanide igasugustest sügavustest. Üks liik Mesocypris terrestris on kohastunud eluga mullas: ta elutseb Lõuna-Aafrika niiskete troopikametsade metsakõdus.
Ka eluviisilt on nad väga erinevad. Nende hulgas on röövvorme ja setteõgijaid, bentilisi ja plantilisi vorme, setteisse kaevuvaid ja veetaimedel ronivaid vorme.
Ehitus
Eluviiside mitmekesisusest hoolimata on karpvähid sarnase kehaehitusega. Nende keha on suletud kahe poolmega kotta, mis vastab muude vähkide pearindmikule ehk karapaksile. Koja sisepind koosneb kitiinist ja välispind lubjast ning selle peamine funktsioon on vähi kaitse. Koda on tihti kaltsiumisooladega läbi imbunud.
Koja vasakut ja paremat poolt ühendab selgmiselt elastne side. Paljudel liikidel on lukk, mis koosneb ühel kojapoolel olevatest eenditest ja teisel kohapoolel olevatest süvenditest. Ligikaudu keha keskpaigas asub võimas sulgurlihas, mis kinnitub kummagi kojapoolme külge. Selle lihase kokkutõmbumisel sulgub koda tihedasti.
Kojapoolmete vahelt sirutuvad liikumisel välja ees- ja tagatundlad ning mõnikord ka jalgade otsad ja hark ehk furka. Keha on tugevasti lühenenud ja kaotanud segmentatsiooni. Rindmikujalgade arv on vähenenud 1–2 paarini, aga mõnel liigil puuduvad hoopis. Kõik pealisandid ja rindmikujalad on spetsialiseerunud ja iga jäsemepaar täidab kindlat ülesannet. Süda ja lõpused enamikul liikidel puuduvad.
Munast koorub vähikvastne ehk nauplius, kellel on algusest peale kahe poolmega koda nagu täiskasvanud isendil.
Tugeva koja tõttu säilivad karpvähid hästi fossiilidena ja geoloogid kasutavad neid setete vanuse määramiseks. Geoloogiliste andmete põhjal otsustades on karpvähid iidne loomarühm. Neid on leitud alates kambriumist.
Viited
Kirjandust
- Sohar, K. (2006). Karpvähilised – võimalus selgitada järvee arengulugu. – Eesti Loodus 1: 20–23.