| PKM | |
|---|---|
 | |
| Tüüp | Täiskuulipilduja |
| Päritoluriik |
 Nõukogude Liit |
| Teenistusajalugu | |
| Teenistuses | 1961– |
| Kasutajad | Loend |
| Tootmise ajalugu | |
| Konstruktor | Mihhail Kalašnikov |
| Konstrueeritud |
PK: 1961 PKM: 1969 |
| Tootja | Degtjarjovi tehas |
| Tootmises | 1961– |
| Toodetud ühikuid | 1 000 000+ |
| Variandid | PK, PKS, PKT, PKB, PKM, PKMS, PKMT, PKMB |
| Tehnilised andmed | |
| Kaal | 7,5–10,5 (relv) + 4,5–7,7 (harkjalg) kg |
| Pikkus | 1098–1203 mm |
| Toru pikkus | 605–772 mm |
|
| |
| Padrun | 7.62×54 mm R |
| Tööpõhimõte | Gaasiga ümberlaadiv, lahtise lukuga |
| Laskekiirus | 650–800 lasku/min |
| Laskemoona algkiirus | 825–855 m/s |
| Tõhus laskeulatus | 100–1500 m |
| Maksimaalne laskeulatus | 3800–4000 m |
| Söötur | 50-lasuline mittelagunev padrunilint |
PKM (vene keeles Пулемёт Калашникова Модернизированный Pulemjot Kalašnikova Modernizirovannõi 'moderniseeritud Kalašnikovi kuulipilduja') on lintsöötega Nõukogude Liidus konstrueeritud täisautomaatne kuulipilduja, laskemoonaks on padrun 7.62×54 mm R.
PK-d hakati tootma aastal 1961, aastal 1969 konstrueeriti täiustatud variant PKM. Relva toodetakse tänapäeval Venemaal. PK loodi asenduseks vanematele relvadele SG-43 Gorjunov ja Degtjarjovi kuulipilduja.
Tänapäeval on PKM kasutuses Venemaa relvajõududes nii jalaväes. PKM-i eksporditakse ja toodetakse litsentsi alusel paljudes riikides.
