| PPD | |
|---|---|
|
PPD 34 | |
| Tüüp | püstolkuulipilduja |
| Päritoluriik |
|
| Teenistusajalugu | |
| Teenistuses | 1935–1945 |
| Kasutajad | Loend |
| Sõjad |
Hispaania kodusõda Talvesõda Teine Hiina-Jaapani sõda Teine maailmasõda Hukbalahapi ülestõus 1958. aasta Liibanoni kriis Liibanoni kodusõda |
| Tootmise ajalugu | |
| Konstruktor | Vassili Degtjarov |
| Konstrueeritud | 1934 |
| Tootmises | 1934–1942 (peamiselt 1940) |
| Toodetud ühikuid | u 90 000 |
| Variandid | PPD-34, PPD-34/38, PPD-40 |
| Tehnilised andmed | |
| Kaal | 3,2 kg (salveta) |
| Pikkus | 788 mm |
| Toru pikkus | 273 mm |
|
| |
| Padrun | 7.62×25 mm Tokarev |
| Tööpõhimõte | vabaluku tagasilöögiga |
| Laskekiirus | 800–1000 lasku/min |
| Tõhus laskeulatus | 200 m |
| Söötur |
25 padruniga kassettsalv 71 padruniga trummelsalv |
PPD (vene keeles Пистолет пулемёт Дегтярёва (ППД), Pistolet-pulemjot Degtjarjova, Degtjarjovi püstolkuulipilduja) on Nõukogude Liidu püstolkuulipilduja, mille konstrueeris aastal 1934 V. Degtjarjov. PPD-l on traditsiooniline puust kaba, relv tulistab automaatselt vabaluku konstruktsiooni põhimõttel. Relvastusse võeti Nõukogude Liidus selle püstolkuulipilduja täiustatud variant PPŠ-41.