Patrimonialism

Patrimonialism on valitsemisvorm, mis põhineb valitseja isiku ja tema koja mõjuvõimul. Patrimonialism pole mitte niivõrd valitsemise vorm kui valitsemise stiil. Patrimonialistlik valitseja valitseb isikliku lojaalsuse alusel, mis tuleneb patrooni-kliendi suhetest, isiklikest lojaalsustest, sugulussidemetest ja nende kombinatsioonidest. Patrimonialism on tihedalt seotud korruptsiooni ja oportunismiga. Selle valitsusvormiga võib kaasneda riigi arengu allakäik ja riigi nõrk võimekus.

Patrimonialismi näideteks sobivad varauusaegsed Euroopa kuningad, samuti sultanid, maharadžad või Rooma paavst, kes võisid ainuisikuliselt teha tervete riikide või impeeriumide saatust määravaid otsuseid.

Näited

Patrimonialismi naasmine tänapäeval ohustab politoloogia professorite Stephen E. Hanson ja Jeffrey S. Kopstein hinnangul demokraatiat, kuna patrimonialistlikud valitsejad ei tee vahet enda ja riigi rahakotil ning enda ja riigi või rahvuslikel huvidel. Patrimonialismi puhul juhitakse riiki nagu juhi isiklikku maavaldust või ettevõtet. Sellise valitsemisstiili parimad praegusaegsed näited on Vladimir Putini Venemaa, Orbáni Ungari, Õiguse ja Õigluse partei Poolas ning 2025. aastast ka president Trump oma meeskonnaga. Freedom House'i 2018. aasta aruandes seostatakse pikka aega Keskerakonna valitseda olnud Tallinna patrimonalismiga.

Tunnused

Patrimonalism põhjustab avaliku ja erasektori sulandumist. Leiab aset autokraatlikes režiimides ja oligarhias. Võimul on kõrgem- või keskklass, kellele tavaliselt allub ka sõjavägi. Patrimonialistlikku valitsemist iseloomustab bürokraatlikele protseduurireeglitele vastandumine. Max Weberi kohaselt võib juhi võimu legitiimsus tugineda kas bürokraatlikele protseduurireeglitele juhi paika panemiseks või patrimonialistlikule arusaamale riigijuhist kui isakesest, kelle võim tugineb tema isikule. See ei ole seotud mingite institutsioonide või reeglitega, vaid pigem ongi eesmärk institutsioonid ja formaalsed reeglid asendada personaalse, mitteformaalse autoriteediga. Sarnast võimumudelit, kus juhtimine taandub lojaalsusele ja suhetele, sõprade soosimisele ja päris või näiliste vaenlaste karistamisele, võib leida nii eri hõimude juures kui ka kuritegelikes organisatsioonides.

Suhe teiste valitsemisvormidega

Patrimonialismi otsene vastand pole mitte demokraatia, vaid kindlaid protseduurireegleid järgiv riigikorraldus. Erinevalt klassikalisest autoritaarsusest võib patrimonialism demokraatiaga mõnda aega koos eksisteerida. Hanson ja Kopstein rõhutavad, et ka demokraatlikult võimule saanud riigijuht võib soovida valitseda patrimoniaalselt ning asuda riigiadministratsiooni (nn süvariiki) lammutama, et soosida ning aidata võimu juurde oma sõpru ja pereliikmeid. Demokraatia ei pea patrimonialistlikule valitsejale kaua vastu ning patrimonialistlikud liidrid ei suuda vältida autoritaarse süsteemi kehtestamist. Isegi kui autoritaarse riigikorra kehtestamist õnnestub vältida, on patrimonialismi tagajärjed demokraatlikule ühiskonnale negatiivsed, sest riigiaparaat asendub kiiresti üleüldise ebakompetentsuse ja korruptsiooniga.

Vaata ka

Viited

1 2 Weber, Max (1920). "Wirtschaft und Gesellschaft". Vaadatud 20. aprill 2025.
1 2 3 4 5 "Fakt teadust päevas: kas USA on Trumpi juhtimise all muutunud autoritaarseks riigiks?". www.ohtuleht.ee. Vaadatud 20. aprillil 2025.
↑ Charrad, Mounira M.; Adams, Julia (2011). "Introduction: Patrimonialism, Past and Present". The Annals of the American Academy of Political and Social Science (inglise). 636 (1): 6–15. DOI:10.1177/0002716211402286. ISSN 0002-7162.
↑ Roth, Guenther (1968). "Personal Rulership, Patrimonialism, and Empire-Building in the New States". World Politics (inglise). 20 (2): 194–206. DOI:10.2307/2009795. ISSN 1086-3338. JSTOR 2009795.
↑ Bach, Daniel C. (2011). "Patrimonialism and neopatrimonialism: comparative trajectories and readings". Commonwealth & Comparative Politics. 49 (3): 275–294. DOI:10.1080/14662043.2011.582731. ISSN 1466-2043.
↑ "The Assault on the State: How the Global Attack on Modern Government Endangers Our Future | Wiley". Wiley.com (inglise). Vaadatud 20. aprillil 2025.
↑ "Professor Hanson: Trump's Patrimonial Rule Treats the State as Personal Property and Undermining Impartial Governance - ECPS" (Ameerika inglise). 12. märts 2025. Vaadatud 20. aprillil 2025.
↑ "Estonia: Nations in Transit 2018 Country Report". Freedom House (inglise). Vaadatud 20. aprillil 2025.
↑ Kaljo, Siim. "POLIITILINE KORRUPTSIOON".

[:4-1] 1 2 Weber, Max (1920). "Wirtschaft und Gesellschaft". Vaadatud 20. aprill 2025.

[:3-2] 1 2 3 4 5 "Fakt teadust päevas: kas USA on Trumpi juhtimise all muutunud autoritaarseks riigiks?". www.ohtuleht.ee. Vaadatud 20. aprillil 2025.

[:0-3] Charrad, Mounira M.; Adams, Julia (2011). "Introduction: Patrimonialism, Past and Present". The Annals of the American Academy of Political and Social Science (inglise). 636 (1): 6–15. DOI:10.1177/0002716211402286. ISSN 0002-7162.

[:1-4] Roth, Guenther (1968). "Personal Rulership, Patrimonialism, and Empire-Building in the New States". World Politics (inglise). 20 (2): 194–206. DOI:10.2307/2009795. ISSN 1086-3338. JSTOR 2009795.

[:2-5] Bach, Daniel C. (2011). "Patrimonialism and neopatrimonialism: comparative trajectories and readings". Commonwealth & Comparative Politics. 49 (3): 275–294. DOI:10.1080/14662043.2011.582731. ISSN 1466-2043.

[6] "The Assault on the State: How the Global Attack on Modern Government Endangers Our Future | Wiley". Wiley.com (inglise). Vaadatud 20. aprillil 2025.

[7] "Professor Hanson: Trump's Patrimonial Rule Treats the State as Personal Property and Undermining Impartial Governance - ECPS" (Ameerika inglise). 12. märts 2025. Vaadatud 20. aprillil 2025.

[8] "Estonia: Nations in Transit 2018 Country Report". Freedom House (inglise). Vaadatud 20. aprillil 2025.

[9] Kaljo, Siim. "POLIITILINE KORRUPTSIOON".