
Pattern 1914 Enfield (ka Pattern 14 ehk P1914) on poltlukuga viielasuline salvvintpüss, Briti armee üks põhirelvi esimeses maailmasõjas. Ameerika Ühendriikides toodetud Pattern 1914 Enfield vintpüssid olid ka Eesti sõjaväe relvastuses kahe maailmasõja vahel. Ekslikult on M1914 mõnel pool nimetatud ka "Ross-Enfieldiks". Relval M1914 pole Rossi püssiga ega selle ehitusega midagi ühist.
Kui Briti armee üritas oma relvastusse võtta Mauseri vintpüssil põhinevat väiksema kaliibriga laskemoonaga uut jalaväerelva, sai takistuseks Briti relvatehaste võimetus uusi relvi piisavas koguses ja kvaliteedis toota. Esimese maailmasõja ajal toodeti neid hoopis Ameerika Ühendriikides 3,7 miljonit: 7,70-millimeetriseid 1,2 miljonit brittide aitamiseks ja 2,5 miljonit USA 7,62 mm padrunile (M1917). Nii jäi Pattern 1914 (mudel 1914) Esimeses maailmasõjas Briti armees kasutusele vaid snaiperpüssina, kuna see oli Lee-Enfieldist tunduvalt täpsem.

Inglased tarnisid Vabadussõjas eestlastele ainult USAs toodetud Vene püsse, kuid Vene valgete Loodearmeele 7,70 mm P1914. Viimaseid Vabadussõjas Eesti armeel, vastupidi levinud arvamusele, ei olnud. Need võeti üle Loodearmeelt 1919. aasta lõpus ja 1920 ning jõudsid relvastusse alles esimestel rahuaastatel. Paljud neist vajasid korrastamist ja et see relv võeti põhitüübiks, suhtuti asjasse tõsiselt. Inglise püssidele hakati kohe valmistama puuduvaid väikeosi ja lisavarustust ning relvi endid kohendama vastavalt vajadusele. 1940. aastal oli Eestil üle 41 000 vintpüssi P1914.