| Paunaka keel | |
|---|---|
| Kõneldakse | Boliivias Chiquitania regioonis Santa Rita de Chiquitos (Concepcioni lähedal). |
| Kokku kõnelejaid | Ligikaudu 10 |
| Keelesugulus |
aravaki keeled Mojo |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | pnk |
Paunaka keel (ka pauna keel) on Boliivias räägitav väljasuremisohus keel, mis kuulub aravaki keelkonda. Paunaka keel on lähedalt seotud veel elava mojo keelega. Paunaka keelt kõneldakse Boliivia idaosas Santa Cruzi departemangus Chiquitania piirkonnas. Ei ole teada, et paunaka keel oleks praegu kellegi esimene keel.
Paunaka keel on liigitatud ohustatud keelte hulka. Selle keele kõnelejaid on 10, lisaks leidub neid, kes mingil määral seda keelt valdavad, kuid nad kõik on vanemad kui 50 aastat. Keele edasiandmine lastele on lõppenud juba palju aastaid tagasi, seega on raske kasutada seda igapäevases suhtlemises.
Paunaka keel on lähedases suguluses teiste Boliivias kõneldavate lääne-aravaki keeltega, milleks on paikoneka keel, baure keel ning moxo keeled: trinitario keel ja ignaciano keel.
Ainult numbrile 1 vastav arvsõna on algupärane, ülejäänud arvsõnad pärinevad hispaania keelest. Arvsõnad 8, 10, 12 ja 20 on ilma sufiksita -tʃɨ ning tugeva hispaania keele mõjutusega.
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 'tʃɨ.na.tʃɨ* | 'ɾus.tʃɨ | 'tɾes.tʃɨ | 'kwa.tɾɔ.tʃɨ | 'siŋ.kɔ.tʃɨ | 'sɛi.tʃɨ | 'sjɛ.tɛ.tʃɨ |
Paunaka keeles on 13 kaashäälikut ja 4 täishäälikut.
| Huulhäälik | Hambasombu- häälik |
Palataalne konsonant |
Pehme suulae häälik |
Kõrisulg- häälik | |
|---|---|---|---|---|---|
| Sulghäälikud | p | t | k | ʔ | |
| Ninahäälikud | m | n | ɲ | ||
| Laksuv häälik | r | ||||
| Frikatiiv | β | s | h | ||
| Afrikaat | tʃ | ||||
| Poolvokaal | j |
| Eesvokaal | Keskvokaal | Tagavokaal | |
|---|---|---|---|
| Kõrge vokaal | i | u | |
| Keskmine vokaal | ɛ | ||
| Avatud vokaal | a |
Paunaka keel kasutab ladina kirjaviisi.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link){{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)