Peeter Tooma (sündinud 3. novembril 1946 Tallinnas) on eesti laulja ja pedagoog.
Peeter Tooma on lõpetanud 1965. aastal Tallinna 22. Keskkooli, Tallinna Muusikakooli ning 1972. aastal kiitusega Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (5. lend). Lisaks on ta õppinud kolm aastat Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadistuudios estraadilaulu (1. lend).
Pärast lavakunstikateedri lõpetamist töötas ta lühikest aega Tallinna Riiklikus Akadeemilises Draamateatris näitlejana.
Seejärel on ta töötanud režissööri ja kultuuriprogrammi juhina Eesti Televisioonis, õppejõuna Tallinna Riiklikus Konservatooriumis / Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (sh lavakunstikateedris), õppejõuna-koolitajana Concordia meediakoolis, Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakoolis (õpetanud peamiselt lavakõnet, inglise keelt ja avalikku esinemist), ajakirjanikuna ajalehes Sirp ja Vasar ning peatoimetaja kohusetäitjana ajakirjas Teater. Muusika. Kino (1991–1993).
Kuni 1982. aastani õpetas ta ühtlasi Eesti Filharmoonia estraadistuudios noori lauljaid.
Meeldejäävalt isikupärase hääletämbriga Peeter Tooma on hääleliigilt bassbariton.
Tema esituses on tuntuks saanud Uno Naissoo laulud mängufilmist "Viimne reliikvia" (1969), näiteks "Põgene, vaba laps", "Prostituudi laul", "Pistoda laul", "Mässajate laul" ("Igaüks on oma saatuse sepp") jm. Tema esitatud laule võib kuulda veel tosinkonnas filmis.
Näitlejana on ta mänginud mängufilmides "Valge laev" (1970), "Kõik omad poisid" (1974), "Aeg maha!" (1975), "Leaf and Bullet" (2007) ja "Peatus" (2008) ning telelavastustes ("1991" (1992), "Öised lood" (1995)) ning esitanud laule ja luulet paljudes ETV 1980.–1990. aastate telesaadetes.
Peeter Tooma oli alates 1960. aastate lõpust üks väheseid protestilaulude žanri tutvustajaid ja esitajaid Eestis. Tema lauluvalikusse kuulus populaarseid laule rahvusvaheliselt tunnustatud protestilauljate repertuaarist, näiteks Simoni & Garfunkeli "The Sound of Silence" (eesti keeles "Vaikus"), Pete Seegeri esituses tuntuks lauldud "Little Boxes" (autor Malvina Reynolds, eesti keeles "Väiksed kastid") ja Pete Seegeri enda laul "If I Had A Hammer" (eesti keeles "Kui oleks mul haamer"), Violeta Parra "Gracias a la vida" (eesti keeles "Tänan sind, elu") jne.
Paljudele kaveritele on Tooma ise eestikeelsed sõnad kirjutanud.
1968. aastal võitis Peeter Tooma Sofias toimunud IX ülemaailmse noorsoo- ja üliõpilaste festivali lauluvõistlusel protestilauljate kategoorias kuldmedali. Ta esitas seal vene rahvalaulu "Hei, uhnem” ("Эй, ухнем!") ja ameerika gospellaulu "We shall overcome".
1970. aastate alguses korraldas ta neljal aastal Tallinnas Kiek in de Köki tornis folkfestivale, kuni Nõukogude võimu esindajad need üritused ära keelasid. Peeter Tooma on tunnistanud: "Ega ma siis ainult ei laulnud seal, vaid laulmise vahele sai räägitud kõiksugu poliitilise värvinguga lugusid."
Aastatel 1971–1974 tegi ta Vikerraadios autori ja saatejuhina muusikasaatesarja "Folkstuudio", kus tutvustas nii kodumaist kui ka rahvusvahelist folkmuusikat ja -muusikuid.
Tooma on koostanud 1981. aastal ilmunud "Meie repertuaari" folgivihiku ja 1990. aastal folklaulude kogumiku "Tule minuga".
Peeter Tooma abikaasa on pedagoog Sirje Tooma, neil on kolm tütart.