

Pelagoonia (makedoonia keeles Пелагонија, Pelagonija; kreeka keeles Πελαγονíα, Pelagonía) on piirkond Makedoonias. Selle nimi tuleneb seal asunud antiikaegse kuningriigi nimest. Vana-Pelagoonia asus tänapäeva Põhja-Makedoonia Prilepi, Mogila, Novaci, Kruševo ja Krivogaštani valla ning Kreeka Florina, Amyntaio ja Prespese valla aladel.
Antiikajal piirnes Pelagoonia põhjas ja idas Paiooniaga, lõunas Lynkestise ja Almopiaga ning läänes Illüüriaga. Pelagoonias elas pelagoni rahvas, kes kuulus Ülem-Makedoonia Vana-Kreeka hõimude hulka. Nad paiknesid peamiselt Pelagoonia tasandikul ning olid osa molosside riigist. Neljandal sajandil eKr vallutas need alad Makedoonia Kuningriik ning Pelagooniast sai Makedoonia riigi provints. Keskajaks oli Pelagoonia nimi saanud laiema tähenduse. Seetõttu toimus 1259. aasta Pelagoonia lahing ka Orestises ja tänapäeva Kastoriá piirkonnaüksuses.
Strabon nimetas Pelagooniat Tripolitiseks ning mainis vaid ühte linna, Azorust, kuigi Pelagoonias oli ilmselt kolm suuremat asulat. Teada on kaks kuulsat pelagoonlast: Pelagon (kes kreeka mütoloogias oli jõejumal Axiuse (tänapäeva Aksios ehk Vardar) poeg ja Homerose eeposes "Ilias" Asteropaiose isa) ja Menelaus, kes oli Pelagoonia kuningas, kes läks pärast Philippos II vallutusi eksiili Ateenasse.
Tänapäeval on Pelagoonia tasandik Põhja-Makedoonias ja Kreeka Makedoonias. Seal asuvad Põhja-Makedoonia lõunapoolsed linnad Bitola ja Prilep ning Loode-Kreeka linn Florina. Pelagooniasse jääb ka Medžitlija-Níki piiriületuspunkt. Aladelt on leitud palju antiikaegseid esemeid.
137 000 hektari suurune ala Pelagooniast on BirdLife Internationali IBA-ala, kuna seal elutsevad näiteks valgesilm-vart, valge-toonekurg, jämejalg, kivikakk, siniraag, stepi-tuuletallaja ja mustlauk-õgija.