| See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Pisitutlane (perekond) |
| Pisitutlane | |
|---|---|
|
| |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
| Klass |
Putukad Insecta |
| Selts |
Liblikalised Lepidoptera |
| Sugukond |
Tutlased Notodontidae |
| Perekond |
Pisitutlane Gluphisia |
| Liik |
Pisitutlane |
| Binaarne nimetus | |
|
Gluphisia crenata Esper, 1785 | |
| Sünonüümid | |
|
Loend
| |
Pisitutlane (Gluphisia crenata) on tutlaste sugukonda kuuluv liblikas.
Eestikeelne nimetus pisitutlane viitab liigi väikestele mõõtmetele võrreldes teiste sarnaste tutlastega. Ladinakeelne nimetus crenata tuleneb ladinakeelsest sõnast crena ehk "sälk" või "täkk" ning viitab liblika tiibade sakilisele ehk sälgulisele välisservale ja narmastusele.
Pisitutlase tiibade siruulatus on tavaliselt umbes 32–39 mm. Liblika üldvärvus on hallikaspruun kuni tumepruun ning tiivamuster võib isenditi märgatavalt varieeruda. Esitiivad on laiad ja ümara tipuga, kaetud hallide, pruunide ning mustjate laikude ja sakiliste ristjoontega. Tiiva keskosas paikneb sageli heledam hallikas väli, mida ääristavad tumedamad lainelised jooned. Välisserv on sakiline ning tiivanarmad vaheldumisi heledate ja tumedate lõikudega. Tagatiivad on esitiibadest heledamad, hallikaspruunid, tumedama välisserva ja väikese tumeda kettalaiguga. Keha on jässakas ja karvane, rindmik tumehall kuni pruunikashall ning tagakeha hallikaspruun.
Liigil on olemas järgmised alamliigid:
Tegemist on metsaliigiga, keda leidub peamiselt leht- ja segametsades, metsaservades, puisniitudel, parkides ning jõgede ja järvede äärsetes puistutes. Kõige sagedamini esineb ta niiskemapoolsetes kasvukohtades, kus kasvavad tema röövikute peamised toidutaimed.
Transeuraasia liik. Levinud peaaegu kogu Euroopas, alates Hispaaniast, Prantsusmaast ja Suurbritanniast kuni Skandinaavia lõuna- ja keskosani ning ida suunas läbi Venemaa Siberi kuni Kaug-Ida, Amuuri piirkonna, Hiina kirdeosa, Korea ja Jaapanini.
Eestis levinud igal pool ning on üsna tavaline liik.
Eestis lendab pisitutlane peamiselt mai lõpust juuni lõpuni ja soodsatel aastatel osalise teise põlvkonnana taas augustis.
Pisitutlase röövik on rohekas, keha on suhteliselt sile ning külgedel kulgevad heledamad pikivöödid ning lülide tippudes on punakad ristitriibud. Tagakeha lõpus paikneb tutlastele iseloomulik lühike sabajätke.
Röövikuid võib kohata juulist augustini.
Toidulauale kuulub peamiselt haab, paplitel ja pajud.
Nukkumine toimub tugevas siidises kookonis, mis valmistatakse tavaliselt puukoore lõhedesse või tüve lähedale. Liik talvitub nukuna.
| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Pisitutlane |