| Plumeeria | |
|---|---|
|
| |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Emajuurelaadsed Gentianales |
| Sugukond |
Koerakoolulised Apocynaceae |
| Perekond |
Plumeeria Plumeria |
Plumeeria (Plumeria), ka frangipani, on taimede perekond koerakooluliste sugukonnast. Need pärinevad peamiselt Mehhikost, Kesk-Ameerikast ja Kariibi mere saartelt, kuid neid kasvatatakse laialdaselt ilutaimedena kõikjal troopikas, eriti Hawaiil. Õigel kastmisel kasvavad need hästi ka kuumades, kuivades piirkondades, näiteks Araabia poolsaarel. Perekonnas tunnustatud liike on 18-21 kuid variatsioonidega võib neid olla üle 100.
Enamik plumeeriaid on põõsad või väikesed puud. Nende tüved ja oksad sisaldavad valget piimjat mahla, mis võib silmi ja nahka ärritada, sest see on mürgine – nagu paljudel teistel sama sugukonna taimedel.
Lehed kasvavad okste tippudes ja nende kuju sõltub liigist või sordist. Valge plumeeria (P. alba) lehed on kitsad ja kergelt kurrulised. Lainja plumeeria (P. pudica) lehed on piklikud, läikivad ja tumerohelised.
Plumeeria õitseb varasuvest sügiseni. Õied kasvavad kobaratena okste tippudes. Neil on 5 vahajat õielehte, mis algavad toru kujuliselt ja edasi avanevad laialt. Õied võivad olla roosades, punastes, valgetes, kollastes või oranžides toonides.
Õied lõhnavad magusalt ja väga tugevasti. Huvitaval kombel neis ei ole nektarit. Lõhn meelitab siiski ööliblikaid, kes loodavad nektarit leida ja nii õisi kogemata tolmeldavad.
Viljad jagunevad kaheks kupuks, mille sees on tiivulised seemned.