| See artikkel räägib automargist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Pobeda (täpsustus). |
| GAZ-M20 Pobeda | |
|---|---|
|
GAZ-M20 Pobeda Riia automuuseumis | |
| Tootja | GAZ (Gorki autotehas) |
| Tootmine | 1946–1958 |
| Kokkupanek | Gorki, Nõukogude Liit |
| Eelkäija | GAZ-M1 |
| Järeltulija | GAZ-M21 Volga |
| Klass | Keskklass |
| Kere tüüp |
4-ukseline sedaan 4-ukseline kabriolett |
| Paigutus | eesmootor, tagavedu (M-72 nelikvedu) |
| Mootor | 2,1 l R4 (püstklappidega) |
| Ülekanne | 3-käiguline manuaalkäigukast |
| Teljevahe | 2700 mm |
| Pikkus | 4665 mm |
| Laius | 1695 mm |
| Kõrgus | 1590 mm |
| Tühimass | 1310–1460 kg |
| Max kiirus | 105 km/h |
| Kütusekulu | 11–13,5 l/100 km |
| Disainer |
Andrei Liphart (peakonstruktor) Veniamin Samoilov (disain) |
GAZ-M20 Pobeda (vene keeles ГАЗ-М20 Победа; Победа – 'võit') oli Nõukogude Liidus aastatel 1946–1958 toodetud sõiduauto. Kokku toodeti Gorki autotehases 235 999 eksemplari, millele lisandub tootmine Poolas litsentsi alusel (FSO Warszawa nime all).
Pobeda oli Nõukogude Liidu tänavapildis võrdlemisi tavaline auto, mis oli tollaste Moskvitšide kõrval tunduvalt suurem ja luksuslikum. Pobeda oli üks maailma esimesi seeriaviisiliselt toodetud "ponton"-kerega (ilma esileulatuvate tiibadeta) autosid, mis muutis selle aerodünaamiliseks ja modernseks.
Kuigi tegu oli nõukogude konstruktorite loominguga, põhinesid paljud tehnilised lahendused varasematel litsentsidel ja lääne eeskujudel:
Tuntud legendi kohaselt pidi auto algne nimi olema "Rodina" (Kodumaa), kuid kui seda 1945. aastal Jossif Stalinile esitleti, küsinud too irooniliselt: "Ja palju meil siis Kodumaa maksma hakkab?". Seepeale valiti nimeks Pobeda (Võit), mille kohta Stalin olevat öelnud: "Võit on suur asi, aga hind pole paha."
Auto südameks oli 2112 cm³ neljasilindriline püstklappidega (flathead) reasmootor (R4):
Pobedat toodeti kolmes põhiversioonis:
| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: GAZ-M20 Pobeda |