Priit Aimla

 See artikkel räägib humoristist; trompetimängija kohta vaata artiklit Priit Aimla (trompetist).

Priit Aimla ja Enn Vetemaa 1988. aastal

Priit Aimla (19. aprill 1941 Võru – 28. august 2026) oli Eesti humorist, kirjanik ja poliitik.

Elulugu ja looming

Priit Aimla lõpetas 1959. aastal Paide 1. keskkooli ning seejärel õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis teoreetilist füüsikat. Aastatel 1963–1965 teenis Aimla sundaega NSV Liidu relvajõududes, pärast seda jätkas õpinguid füüsika alal, kuid ülikooli ei lõpetanud. Aastatel 1968–1969 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis kaugõppes inglise keelt.

Aastatel 1965–1966 oli ta Tallinna reisi- ja ekskursioonibüroo Tartu filiaali asutaja ning metoodik ning 1967. aastal Tallinna reisi- ja ekskursioonibüroo juhataja. Aastatel 1968–1988 töötas Priit Aimla Eesti Raadio meelelahutussaadete toimetajana. Töö kõrvalt hakkas ta kirjutama humoreske raadiosaatele "Meelejahutaja". 1988. aastast tegutses Aimla vabakutselise ajakirjaniku, kirjaniku ja lavaesinejana.

Ta on kirjutanud humoreske, näidendeid, estraadikavasid, libretosid ja laulusõnu ning oli kupleevormi taaselustaja. Aja jooksul kujunes Priit Aimlal välja tihe kontakt humoristidega üle tolleaegse Nõukogude Liidu, kellelt ta hankis tekste, tõlkis neid ise või lasi tõlkida ning edastas "Meelejahutaja" trupile esitamiseks.

Aimla oli lastelavastuste "Üle linna Vinski" ja "Onu Tik-Taki seiklused" (1981) laulusõnade autor. Ta on eestindanud näidendi "Thijl Ulenspiegel" ja kirjutanud selle laulude sõnad (lavastatud Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris 1986, Endlas 1996, Ugalas 2003–2004 ja Rakvere Teatris 2016) ning kirjutanud libreto operetikavale "Elurõõmumosaiik: 100 aastat Estonia operetti" (2005–2006).

Toivo Tootsen: "Priit on kirjutanud kümneid estraadikavasid ja kuuldemänge, sadu humoreske, tõlkinud tuhandeid naljapalu. Minu meelest tolle aja Aimlast on täna produktiivsem ehk vaid Andrus Kivirähk ... Tolle aja üks omapärasid oli, et kuigi Priit sai mõnigi kord eetrikeelu, siis usun, et ka kõrgetel kohtadel olevad inimesed nautisid tema loomingut."

Poliitiline tegevus

1980. aastal kirjutas Priit Aimla alla 40 kirjale.

Priit Aimla kuulus Eesti Kongressi liikmete hulka ning Riigikogu VII (Kuningriiklased, 1992–1995) ja VIII koosseisu (Keskerakond, 1995–1999). Riigikogu X koosseisu valimistel (Rahvaerakond Mõõdukad liikmena) 2003. aastal ei osutunud ta valituks. Ta on kandideerinud Tallinna linnavolikogusse aastatel 1996, 1999, 2002, 2009, 2013, kuid otse valituks ei ole osutunud. Ta on olnud 1996. aastal Tallinna linnavolikogu asendusliige.

Ta on olnud Kuningriiklaste toetajaliige 1992–1995, Keskerakonna liige 1995–1996 ja Arengupartei liige 1996–1999. Alates 1999. aastast oli ta Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige.

Tunnustus

Teosed

Raamatud

Telesaated

Ta on kirjutanud stsenaariumid järgmistele Eesti Televisiooni saadetele:

Isiklikku

Priit Aimla isa Ruudu Aimla (enne nimede eestistamist Takenberg) oli Võru keskkooli NSV Liidu konstitutsiooni õpetaja, hiljem Paide Keskkooli direktor. Priit Aimla ema Benita Aimla oli samas matemaatikaõpetaja. Priit Aimla oli abielus ja tal on kolm last: Triin (1969), Liis (1971) ja Siim (1974). Lastest tuntuim on muusik ja pedagoog Siim Aimla. Tema lapselaps on näitleja Laura Võigemast.

Priit Aimla onu oli Helmut Tarand (enne eestistamist Takenberg), onupoeg on Andres Tarand.

Viited

  1. ↑ Eesti Kirjanike Liit. ariregister.rik.ee, vaadatud 4. november 2023.
  2. 1 2 3 Priit Aimla: Kirjutama hakkasin Eesti Raadios. Lihtsalt harjutasin. ohtuleht.ee, 19. aprill 2016
  3. ↑ Thijl Ulenspiegel. lavabaas.teater.ee.
  4. ↑ Uudised. sirp.ee, vaadatud 4. november 2023.
  5. 1 2 Toivo Tootsen: Priit Aimlata poleks sündinud RAMETO visiitkaarti .... ohtuleht.ee, 16. aprill 2021.
  6. 1 2 Humorist Priit Aimla: Kui tahame kohelda vähemusi võrdväärselt teistega .... ohtuleht.ee, 16. aprill 2021.
  7. ↑ Priit Aimla. Valimiste arhiiv, vaadatud 4. november 2023.
  8. ↑ Kaasaegseid kirjanikke Eesti Vabariigi poliitikas. epl.delfi.ee, 6. september 2002.
  9. ↑ Sotsiaaldemokraatlik Erakond. ariregister.rik.ee, vaadatud 4. november 2023.
  10. ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

Välislingid