Pulmanaljad olid Eesti talupojapulma tembutamised, millega lõbustati pulmalisi pulmarituaalide vaheaegadel.
Need olid nii ajaviiteks kui ka raha kogumiseks mõeldud ettevõtmised. Kui talupojapulmades rituaalne osa aja jooksul vähenes, siis pulmanaljade osakaal kasvas.
Pärimusliku tausta, kuid improvisatsioonilise lisandiga pulmanaljad jagunesid peamiselt kaheks: erinevad talitused (näiteks rehepeksmine, kohtumõistmine, tohterdamine, oksjonipidamine, titeristimine ja veski tegemine) ning maskeeringud (näiteks loomad ja teatud tüüpi inimesed).
Pulmanaljad kujutasid endast ka omamoodi võistlust saajarahva ja vakarahva vahel. Ühed pulmalised (peiupoolsed mõrsjakodus ja vastupidi) püüdsid pruudi, tüdrukud või pulmalaua pulmamajast ära viia, samal ajal kui vastaspool pidi neid valvama ja takistama.
Levinumad pulmanaljad olid muuhulgas ebamõrsja esitamine ning peiupoiste ja pruuttüdrukute karistamine, kui nad kombe järgi koos ei maganud. Samuti levisid võltslaulatus, kupulaskmine, arstimine ning töid ja talitusi matkivad mängud.