Punapargi

Punapargi oli küla Pärnumaal, ajalooliselt Voltveti mõisa alal. Küla ala jääb tänapäeval Saarde vallas Tihemetsa aleviku ja Leipste küla piiresse. Kihelkondlikult kuulus Punapargi Saarde kihelkonda.

Külana on Punapargi kohta teateid alates 1930. aastatest. Küla kaotati 1977. aastal, kui selle maa-ala liideti Tihemetsa aleviku ja Leipste külaga.

Nimi

Kohanime on kirjalikes allikates esinenud kujul Punapaargi. Nimi on tõenäoliselt seotud paiga või talu nimega, kuid Eesti kohanimeraamat ei esita selle kohta täpsemat seletust.

Ajalugu

Punapargi paiknes ajaloolise Voltveti mõisa alal. Mõisa- ja hilisem külamaastik oli seotud Tihemetsa ehk endise Voltveti piirkonnaga, mis kujunes 19. ja 20. sajandil Saarde kihelkonna üheks oluliseks mõisa-, haridus- ja raudteepiirkonnaks.

Küla läheduses kulges endine Pärnu–Mõisaküla raudteelõik, mis ühendas piirkonda Pärnu, Mõisaküla ja Valga suunaga.

Punapargi lahing

 Pikemalt artiklis Punapargi lahing

Punapargi on tuntud eeskätt Vabadussõja aegse Punapargi lahingu järgi. Lahing toimus 23. detsembril 1918, kui 6. jalaväepolgu jalaluurajate komando sattus Punapargi juures kokkupõrkesse Eestist taanduvate Saksa väeosadega.

Military Heritage Tourismi andmetel oli Punapargi lahing ainus tõsisem relvastatud kokkupõrge eestlaste ja sakslaste vahel Saksa vägede lahkumisel Eestist. Eesti Sõjaajaloo Andmebaasi järgi oli Punapargis peetud lahing ainuke lahing Eesti väeosade ja Saksa üksuste vahel.

Lahingus langes mitu Eesti sõdurit ning hiljem püstitati nende mälestuseks Punaparki mälestuskivi.

Mälestusmärk

 Pikemalt artiklis Punapargi lahingu mälestusmärk

Punapargi lahingu langenutele püstitati 1934. aastal mälestuskivi. Mälestusmärk avati 12. augustil 1934 ning selle kavandi autor oli skulptor Martin Saks. Mälestusmärgil on Vabadusristi kujutis ja tekst „Julgus pärib võidu”.

Nõukogude okupatsiooni ajal 1950. aastal mälestuskivi hävitati. Laulva revolutsiooni ajal pandi mälestuskivi kildudest uuesti kokku ja see taasavati 15. oktoobril 1988.

Punapargi lahingu mälestusmärk on kantud kultuurimälestiste registrisse ajaloomälestisena.

Vaata ka