| Tihemetsa | |
|---|---|
|
| |
Pindala: 3,2 km² (2020)  | |
|
Elanikke: 406 (31.12.2021)
| |
|
| |
|
EHAK-i kood: 8213 | |
| Koordinaadid: 58° 9′ N, 25° 2′ E | |
  | |
 |
Tihemetsa on alevik Pärnumaal Saarde vallas. Aleviku EHAK-i kood on 8213.
31. detsembri 2025. aasta seisuga elas Tihemetsa alevikus rahvastikuregistri järgi 371 inimest.
Tihemetsa paikneb Pärnu–Valga maantee ääres Kilingi-Nõmmest idas. Alevik jääb Pärnust umbes 50 km, Kilingi-Nõmmest 6 km, Viljandist 50 km ja Mõisakülast 11 km kaugusele.
Aleviku lähikonda jäävad Allikukivi, Kärsu, Väljaküla, Tõlla, Mustla, Saarde ja Kilingi-Nõmme. Saarde vald asub Pärnumaa kaguosas ning valla keskus on Kilingi-Nõmme.
Eesti Entsüklopeedia käsitluses hõlmab Tihemetsa ka endise Voltveti mõisa ja Punapargi piirkonda.
Tihemetsa varasem nimi oli Voltveti. Praeguse aleviku alale rajati 1920. aastatel Voltveti asundus, mis nimetati hiljem Asuvere külaks ja 1977. aastal Tihemetsa alevikuks.
Voltveti mõisa saksakeelne nimi oli Tignitz. Tihemetsa nimi pärineb 1930. aastatest ja on saksa nimekuju eestipärane mugandus. Varem tunti kohta eesti keeles Voltveti nime all.
Voltveti eestikeelne nimi on seotud mõisa 17. sajandi omanike Wolffeldtide nimega.
Tihemetsa ajalugu on tihedalt seotud Voltveti mõisaga. Mõis kuulus ajalooliselt Saarde kihelkonda ja seda on nimetatud ka Tihemetsa mõisaks.
Voltveti mõisat on esimest korda mainitud 1601. aastal. Pärast Põhjasõda kuulus mõis Krüdeneridele. 1786. aastal omandasid mõisa Riidaja mõisast pärit Strykid, kelle valdusse jäi Voltveti kuni 1919. aasta maareformini. Viimane võõrandamiseelne omanik oli Heinrich von Stryk.
1920. aastatel kujunes mõisa ümbruses Voltveti asundus. Hiljem kandis asula Asuvere küla nime ning 1977. aasta asulareformiga sai sellest Tihemetsa alevik.
1925. aastal alustas Voltveti mõisa peahoones tegevust Voltveti metsakool. Hiljem tegutses hoones Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Tihemetsa õppekoht.
Voltveti mõisa hilisklassitsistlik peahoone valmis 1830. aastal. Hoone esikülge ilmestab nelja toskaana sambaga portikus ja lai trepp. Mõisasüdamest on säilinud mitu kõrvalhoonet, kuigi paljud neist on hiljem ümber ehitatud.
Tihemetsa idaosas paikneb endine Voltveti kõrts. Kõrtsihoone ehitati 1803. aastal ning see oli 85 meetri pikkusena üks Eesti pikemaid kõrtsihooneid. Mõisaportaali järgi asub maantee ääres mõisale kuulunud Eesti pikim kõrtsihoone.
Mõisa ümbrus kujunes 20. sajandil Tihemetsa aleviku keskseks alaks. Peahoone, park, kõrtsihoone ja hilisem koolikompleks moodustavad aleviku ajaloolise tuumiku.
Tihemetsa piirkond hõlmab ka Allikukivi ja Punapargi ümbrust.
Allikukivi on seotud 19. sajandil tegutsenud Allikukivi kalevivabrikuga, mille ümber kujunes hilisem Allikukivi asula. Allikukivi park on kaitsealune ajalooline park ja kultuurimälestisena oluline mõisamaastiku osa.
Punapargi piirkond on tuntud eeskätt Vabadussõja Punapargi lahingu tõttu. Lahingu mälestusmärk paikneb Tihemetsa piirkonnas Valga–Uulu maantee ääres.
Tihemetsa hariduslooga on seotud Voltveti metsakool, mis alustas tegevust 1925. aastal Voltveti mõisa peahoones. Metsakooli ja hilisemate õppeasutuste tõttu kujunes Tihemetsa üheks Saarde piirkonna olulisemaks hariduskeskuseks.
Alevikus on tegutsenud Tihemetsa Põhikool. Kool kandis varem ka Väljaküla ja Allikukivi kooli nime. 2002/2003. õppeaastal õppis koolis 135 ja 2009/2010. õppeaastal 58 õpilast.
Voltveti mõisahoones tegutses hiljem Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Tihemetsa õppekoht. Riigi Kinnisvara AS pani Voltveti mõisa 2020. aastal müüki pärast seda, kui kutsehariduslik tegevus oli sealt lõppenud.
1959. aasta rahvaloenduse ajal elas Tihemetsa eelkäijaks olnud Asuvere külas 635 inimest ja 1970. aastal 499 inimest. 1979. aastal oli Tihemetsa alevikus 1514 ja 1989. aastal 1522 elanikku.
2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse järgi elas Tihemetsa alevikus 897 inimest. Eesti Entsüklopeedia annab 2000. aasta rahvaarvuks 913.
2018. aastal elas Tihemetsas 386 ja 2025. aastal 407 inimest. Pärnumaa aastaraamatus on Tihemetsa aleviku elanike arvuna märgitud 2020. aastal 394, 2021. aastal 386, 2022. aastal 387 ja 2023. aastal 459. Rahvastikuregistri 31. detsembri 2025. aasta väljavõtte järgi oli alevikus 371 elanikku.
| Aasta | Elanikke | Allikas |
|---|---|---|
| 1959 | 635 | Rahvaloendus, Asuvere küla |
| 1970 | 499 | Rahvaloendus, Asuvere küla |
| 1979 | 1514 | Rahvaloendus |
| 1989 | 1522 | Rahvaloendus |
| 2000 | 897 | Rahvaloendus |
| 2018 | 386 | Saarde valla ülevaade |
| 2020 | 394 | Pärnumaa aastaraamat |
| 2021 | 386 | Pärnumaa aastaraamat |
| 2022 | 387 | Pärnumaa aastaraamat |
| 2023 | 459 | Pärnumaa aastaraamat |
| 2025 | 407 | Saarde valla ülevaade |
| 31.12.2025 | 371 | Rahvastikuregister |
Ajalooliselt kuulus Voltveti mõis Saarde kihelkonda. 1920. aastatel rajati mõisa maadele Voltveti asundus, mis hiljem kandis Asuvere küla nime. 1977. aastal moodustati Tihemetsa alevik.
Nõukogude ajal oli piirkond seotud Tihemetsa külanõukoguga. Eesti NSV haldusjaotuses oli kasutusel ka Tihemetsa valla nimi.
2005. aastal ühinesid Kilingi-Nõmme linn, senine Saarde vald ja Tali vald. Moodustunud Saarde vald jagunes vallasiseseks linnaks, Tihemetsa alevikuks ja külade hulka kuuluvateks asustusüksusteks.
2017. aasta kohalike omavalitsuste valimiste järel moodustus praegune Saarde vald, kui ühinesid senine Saarde vald ja Surju vald.
Tihemetsas asub Voltveti mõisa park, mida nimetatakse ka Voltveti ehk Tihemetsa mõisa pargiks. Kaitsealuse pargi maismaa pindala on 13,5 hektarit ja siseveekogude pindala 0,2 hektarit; pargi keskkonnaregistri kood on KLO1200062.
Park koosneb mõisa peahoone esisest vanast pargiosast ja selle taha jäävast dendropargist. Vanem osa rajati 18. sajandi teisel poolel. Pargis on tiigid, purskkaev ja maakividest kuplitaoline grott.
Pargis kasvab üle saja taksoni puid ja põõsaid, millest suur osa on võõrliigid. Mitmed vanemad võõrpuud pärinevad mõisa viimase omaniku Heinrich von Stryki ajast.
Alevikus asub Tihemetsa paisjärv. Veekogu keskkonnaregistri kood on VEE2071110, veepeegli pindala 0,8 hektarit ja kaldajoone pikkus 560 meetrit. Paisjärv on avalikult kasutatav ja koosneb kahest sama veetasemega lahustükist.
Tihemetsa paisjärve läbib Tihemetsa kraav.
Tihemetsa piirkonnas asub Vabadussõja Punapargi lahingu mälestusmärk. Punapargi lahing toimus 23. detsembril 1918 ning oli kokkupõrge 6. jalaväepolgu osade ja taanduvate Saksa okupatsioonivägede vahel.
Mälestusmärgi kavandi autor oli kujur Martin Saks. Mälestuskivi avati 12. augustil 1934, õhiti 1950. aastal ja taastati 1988. aastal.
Tihemetsa paikneb Valga–Uulu maantee ääres. Alevikust lääne pool jääb Kilingi-Nõmme ning ida ja kagu suunas Allikukivi, Kärsu ja Mõisaküla piirkond.
Tihemetsast umbes kahe kilomeetri kaugusel asus Tihemetsa raudteepeatus, mis paiknes endisel Pärnu–Mõisaküla raudteel. Raudteeühendus Pärnu ja Mõisaküla vahel lõpetati 2008. aastal.
Saarde valla üldplaneeringus on Tihemetsa käsitletud tiheasustusega alana. Aleviku ja selle lähiala maakasutusplaanil on märgitud muu hulgas elamu maa-alad, haljasala ja parkmetsa maa-ala, puhke- ja virgestuse maa-ala, äri- ja tootmise maa-ala, liikluse maa-ala ning rohelise võrgustiku elemendid.
Üldplaneeringu kaardil on Tihemetsa lähialal märgitud ka kaitsealad, kultuurimälestised, veekogude piiranguvööndid, kergliiklusteed, parkla, supluskoht ja tuletõrje veevõtukohad.
Tihemetsa on Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkond. Aleviku reovee puhastamiseks rajati aastatel 2016–2018 uus läbivoolne reoveepuhasti.
Saarde valla asulad | ||
|---|---|---|
| Linn |  | |
| Alevik | ||
| Külad | ||