Küla läbib Valga–Uulu maantee ehk Valga–Uulu tee, mille ääres paikneb ka ajalooline Lodja postijaama hoonetekompleks.
Nimi
Eesti kohanimeraamatu järgi on Lodja olnud ajalooliselt Voltveti mõisa karjamõis. 17. sajandi teisel poolel on nimekujuna kirjas Lodia, 1797. ja 1839. aastal aga Lodja.
Rahvastik
2021. aasta rahvaloenduse järgi elas Lodja külas 111 inimest. Saarde valla arengukavas 2026–2035 on Lodja elanike arvuks 2018. aastal märgitud 116 ja 2025. aastal 105 inimest. 31. detsembri 2025. aasta seisuga oli külas rahvastikuregistri järgi 106 elanikku.
Lodja elanike arv
Aasta
Elanikke
Allikas
2018
116
Saarde valla arengukava
2021
111
Statistikaamet, rahvaloendus
2025
105
Saarde valla arengukava
31.12.2025
106
Rahvastikuregister
Haldusajalugu
Ajalooliselt jäi Lodja Saarde kihelkonda ja oli seotud Voltveti mõisaga. Saarde kihelkond koosnes 20. sajandi alguses muu hulgas Jäärja, Kilingi, Laiksaare, Pati, Talli ja Voltveti vallast.
Esimese Eesti Vabariigi ajal kuulus Lodja piirkond Pärnu maakonnas Voltveti valla mõjualasse. Voltveti vald kaotati 1938.–1939. aasta vallareformiga ning selle alad läksid Tihemetsa ja Rajangu valla koosseisu.
2005. aastal ühinesid Kilingi-Nõmme linn, senine Saarde vald ja Tali vald. Moodustunud Saarde vald jagunes vallasiseseks linnaks, Tihemetsa alevikuks ja 22 külaks, mille hulgas oli ka Lodja.
2017. aasta kohalike omavalitsuste valimiste järel moodustus praegune Saarde vald, kui ühinesid senine Saarde vald ja Surju vald.
Lodja postijaam
Lodja postijaam on küla tuntuim ajalooline hoonetekompleks. See asub Valga–Uulu maantee ääres ning oli seotud Tallinna–Riia ja Valmiera–Pärnu postiteede liiklusega.
Postijaama peahoone ehitamist alustati 1794. aastal. Hoone ehitasid Jaroslavli kubermangust pärit müürsepad ja see valmis 17. septembriks 1800, kui avati uus postmaantee Valmierast Pärnusse. Lodja peahoonet on nimetatud Eestis esimeseks kivist postijaamahoone tüüpprojektiks, mille eeskujul ehitati ka Halinga ja Mõisaküla postijaam.
Postijaama kompleksi kuulusid peahoone, tallid, tõllakuur, sepikoda, postipoiste elamu, küün ja võlvkelder. Hooned on arvele võetud ehitismälestistena ning kuuluvad Pärnu maakonna olulisemate teedeajaloo mälestiste hulka.
Kultuurimälestised
Lodja postijaama hoonetekompleksi hooned on riiklikud ehitismälestised. Kaitse all on muu hulgas postijaama peahoone, tall, postipoiste elamu, vana tõllakuur, uus tõllakuur, küün ja kelder.
Lodja postijaama peahoone
Lodja postijaama postipoiste elamu
Lodja postijaama kelder
Taristu
Lodja paikneb Valga–Uulu maantee ääres. Teeäärne asukoht on mõjutanud küla kujunemist ning seostub eriti Lodja postijaama rajamisega 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul.
Külast lähtuvad või seda läbivad kohalikud teed, mis ühendavad Lodjat Kilingi-Nõmme, Tihemetsa, Marana, Sigaste ja teiste Saarde valla küladega.
