Viisireiu

Viisireiu
Pindala: 9,0 km² (2020) Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 42 (31.12.2021) Muuda Vikiandmetes
EHAK-i kood: 9297 Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 58° 5′ N, 24° 50′ E
Viisireiu (Eesti)
Viisireiu

Viisireiu on küla Pärnumaal Saarde vallas. Küla EHAK-kood on 9297.

31. detsembri 2025. aasta seisuga elas Viisireiu külas rahvastikuregistri järgi 49 inimest.

Asend

Viisireiu paikneb Saarde valla lõunaosas Reiu jõe ääres. Küla asub Tali, Pihke, Marina, Reinu, Tuuliku, Veelikse, Kalita ja Saarde piirkonna lähistel. Saarde vald asub Pärnumaa kaguosas ning valla keskus on Kilingi-Nõmme.

Külast voolab läbi Reiu jõgi. Viisireiu juures suubuvad Reiu jõkke Külge oja ja Kalita oja.

Nimi ja kujunemine

Viisireiut on mainitud 1816. aastal nimekujul Wiserejo Köwatoma Johan, kui nimetati talupoega Jäärja mõisa all. 1834. aastal on nimetatud Wisereio talu Jäärja mõisa all ja 1839. aastal Wiserja talu. Külana on Viisireiut nimetatud 1922. aastal.

Küla asub Reiu jõe ääres. Lauri Kettunen on Reiu nime puhul toonud võrdluseks isikunime Reidu ehk soome Reijo, kuid pidanud nime etümoloogiat hämaraks. L. Leesment on Viisireiu nime seletanud saksakeelse sõnaühendiga Wiesereich 'niidurikas', kuid Eesti kohanimeraamatus on osutatud võimalusele, et see võib olla vana kaardikirjutuse kantseleietümoloogia. Nime järelosa aluseks on pigem sõna rõid, mille tähenduseks on 'kruus, jäme liiv, mustus'; ka jõenimi on esinenud kujul Rõiu. Nime algusosa on isikunimi.

1624. aasta revisjonis on Saardes mainitud talu Reyepil, kus elas Raysta Wyse.

Rahvastik

1959. aasta rahvaloenduse ajal elas Viisireiu külas 155 inimest, 1970. aastal 77, 1979. aastal 50 ja 1989. aastal 49 inimest. 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse järgi elas Viisireiu külas 45 inimest.

Saarde valla 2025. aasta rahvastikuülevaate järgi elas Viisireiu külas 2018. aastal 61 ja 2025. aastal 50 inimest. Pärnumaa aastaraamatu järgi oli Viisireiu küla elanike arv 2020. aastal 57, 2021. aastal 54, 2022. aastal 53 ja 2023. aastal 53. Rahvastikuregistri 31. detsembri 2025. aasta väljavõtte järgi oli külas 49 elanikku.

Viisireiu küla elanike arv
Aasta Elanikke Allikas
1959 155 Rahvaloendus
1970 77 Rahvaloendus
1979 50 Rahvaloendus
1989 49 Rahvaloendus
2000 45 Rahvaloendus
2018 61 Saarde valla ülevaade
2020 57 Pärnumaa aastaraamat
2021 54 Pärnumaa aastaraamat
2022 53 Pärnumaa aastaraamat
2023 53 Pärnumaa aastaraamat
2025 50 Saarde valla ülevaade
31.12.2025 49 Rahvastikuregister

Haldusajalugu

Ajalooliselt kuulus Viisireiu Saarde kihelkonda ning oli seotud Tali mõisa ja Jäärja mõisa aladega. Külana on Viisireiut nimetatud 1922. aastal.

2005. aastal ühinesid Kilingi-Nõmme linn, senine Saarde vald ja Tali vald. Moodustunud Saarde vald jagunes vallasiseseks linnaks, Tihemetsa alevikuks ja külade hulka kuuluvateks asustusüksusteks, mille seas oli ka Viisireiu küla.

2017. aasta kohalike omavalitsuste valimiste järel moodustus praegune Saarde vald, kui ühinesid senine Saarde vald ja Surju vald.

Veestik ja loodus

Viisireiu kuulub Reiu jõe valgala piirkonda. Reiu jõgi läbib küla ning küla juures suubuvad Reiu jõkke Külge oja ja Kalita oja.

Külge oja suubub EELISe andmetel Reiu jõkke Viisireiu külas. Oja keskkonnaregistri kood on VEE1145900, ametlik valgala pindala 61 km² ja põhitelje pikkus 18,7 km.

Kalita oja suubub samuti Reiu jõkke Viisireiu külas. EELISe andmetel on Kalita oja keskkonnaregistri kood VEE1146200, põhitelje pikkus 8,5 km ja nimestikujärgne pikkus 11 km.

Reiu jõega on seotud Reiu jõe hoiuala ja Reiu jõe loodusala. Reiu jõe hoiuala andmetes on kaitsealuse ala veekogudena nimetatud muu hulgas Reiu jõge, Külge oja ja Kalita oja.

Vahtra suurfarm

Viisireiu külas asub Vahtra suurfarm. Saarde Vallavolikogu algatas 2010. aastal Viisireiu külas Vahtra suurfarmi, Vahtra ja Väike-Kurvitsa kinnistutel detailplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise. Detailplaneeringu eesmärk oli loomakasvatushoonete, söödahoidlate, silohoidlate ja ligipääsuteede kavandamine.

2019. aastal kajastas Eesti Rahvusringhääling hiljuti avatud Vahtra farmikompleksi. ERR-i teatel oli kahe lauda ehitus kestnud ligi kolm aastat; farmis kasutati 60-kohalist lüpsikarusselli ning artikli järgi käis sel ajal lüpsil 480 lehma, tulevikus kavandati lüpsile 1020 lehma.

Planeeringud

Kavandatava Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneeringu materjalides on ühe maismaaühenduse alternatiivina käsitletud trassisuunda Arumetsa alajaamast Pihke ja Viisireiu kaudu Kalita ja Saarde suunas.

Saarde valla üldplaneeringu seletuskirjas on Viisireiu piirkonda kirjeldatud Reiu jõe ülemjooksu maastiku osana. Üldplaneeringu järgi on Viisireiust kuni Valga–Uulu maanteeni Reiu jõesäng looduslik ning jõgi lookleb kõrgemate metsaalade vahel; Viisireiu ja Lodja külades jäävad jõe kallastele põllustatud aladega ümbritsetud üksikud talud.

Vaata ka