Stryk Konrad Stryk (surnud 1508), Liivi ordu Riias linnusekomtuur ja Narva foogt (1492–1507)Heinrich Stryk (suri enne 1585), Narva linnusepealik ja Poola Trikāta staarost , Liivimaa Strykide esiisa, Riidaja mõisaomanik Gotthard Stryk (suri u 1601), Liivimaa rüütelkonna peamees[ viide? ] Hans Stryk (1595–1653), Rootsi sõjaväelane (kolonel), Jämtlandi komandant naturaliseeriti ja introdutseeriti Rootsi rüütelkonda tituleerimata aadlisuguvõsana nr 177 all. nimekujuga Strijk.
Magnus Stryk (suri pärast 1629), Helme lossipealik , mõisaomanikHans Heinrich von Stryk (u 1680−1726), justiitsnõunik, Liivimaa rüütelkonna maanõunik , Holdre mõisaomanik Bernhard Heinrich von Stryk (1746−1829), Venemaa keisririigi sõjaväelane (porutšik ), Riidaja ja Taagepera mõisa mõisaomanikLeonhard Friedrich Stryk (1763−1808), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor ), Keeri mõisnik
Heinrich Franz Wilhelm von Stryk (1793–1862), Voltveti , Heinaste (Ainaži) mõisnik , Orajõe kroonumõisa rentnik
Bernhard Friedrich Magnus von Stryk (1795–1827), Taagepera mõisnik George Constantin von Stryk (1797−1886), Liivimaa maanõunik , kihelkonnakohtunik , kreisisaadik, Polli mõisnik
Wilhelm Arend Peter von Stryk Liivimaa maanõunik (1841–1872), Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistooriumi president (–1872), Kriimani mõisnik Georg Philip von Stryk (1803−1893), Viljandi kreisisaadik 1869–1877, Liivimaa konsistooriumi president 1887–1888, Liivimaa Vana-Võidu mõisnik , Liivimaa maanõunik 1877–1893Bernhard Heinrich Konstantin von Stryk (1827–1912), Taagepera mõisnik Alexander Oskar von Stryk (1830−1902), mõisaomanikLeonhard Gottlieb Karl von Stryk (1834−pärast 1882), ajaloolane, Liivimaa krediidiseltsi esimene sekretär (1867−1882)Wilhelmine von Stryk (1842−1906), Stryki suguvõsa kroonika autorWilhelm Gustav von Stryk (1850−1927), põllumajandusteaduse kandidaat, astronoom, kirjanik, Liivimaa sotsieteedi alaline sekretärHugo Ferdinand Bernhard von Stryk (1860–1941), Taagepera mõisnik Heinrich Eduard Karl von Stryk (1873—1938), Voltveti, Kärsu ja Heinaste mõisnik, Liivimaa maamarssal (1918–1919), Balti Hertsogiriigi regentnõukogu välisesindaja, StockholmisTaagepera mõis Voltveti mõis Eestimaa:
Annikvere (Annigfer ) (1671), Koila (Koil ) (1630−1671), Kossaste (Kossas ) (XVIII sajandi algus), Niinja (Niens ) (1835−1856), Nutu (Nutz ) (u 1683−XVIII sajandi algus), Salla (Sall ) (1630−1671), Suure-Lähtru (Groß-Lechtigall ) (1835−1856), Triigi (Kau ) (u 1683−XVIII sajandi algus), Triigi (Ottenküll ) (enne 1641−XVII sajandi lõpp)
Liivimaa eesti distrikt:
Kivijärve (Kibbijerw ) (1630−1716 ja 1870−1909), Kärsu (Kersel ) (1784−1786 pandi-, 1786−1919 pärusvaldus, a-st 1871 fideikomiss ), Leebiku (Abenkat ) (1600ndad), Lõhavere (Lehowa ) (1902−1919), Pala (Palla ) (1716−1919), Polli (Pollenhof ) (1826−1919), Riidaja (Morsel-Podrigel ) (1562−1919, fideikomiss a-st 1822), Roobe (Ropenhof ) (1836−1848 ja 1857), Suure-Kõpu (Groß-Köppo ) (1805−1820 pandi-, 1820−1919 pärusvaldus), Taagepera (Wagenküll ) (1819−1919), Vanamõisa (Althof ) (1600ndad), Vana-Puka (Alt-Bockenhof ) (1775−1798), Vana-Võidu (Alt-Woidoma ) (1834−1835 pandi-, 1835−1919 pärusvaldus), Veelikse (Felix ) (1855−1874 ja 1893−1919), Vesneri (Wesslershof ) (1842−1919), Voltveti (Tignitz ) (1784−1786 pandi-, 1786−1919 pärusvaldus, a-st 1871 fideikomiss )
Liivimaa läti distrikt:
Araksti (Arras ) (1797−1802 pandi-, 1802−1920 pärusvaldus), Kürble (Kürbelshof ) (1859−1920), Laatre (Moiseküll ) (1855−1920)
Peterburi kubermang:
Saaremaa:
Uppsala lään:
