Puugaas

Generaatorgaasil töötav Adler Diplomat 3 (1941)

Puugaas tekib biomassi, eeskätt puidu kuumutamisel (üle 700 °C) ilma õhu juurdepääsuta pürolüüsi käigus. Puugaas koosneb peamiselt süsinikoksiidist ehk vingugaasist, metaanist ja süsihappegaasist. Selle energiatihedus on ligikaudu 1,25 kWh/nm³.

Ühest kilogrammist puidust saab umbes 2,5 nm³ puugaasi.

Puugaasikatlaid kasutatakse soojusenergia tootmiseks.

Puugaasi saab kasutada ka autokütusena. Teise maailmasõja ajal ja selle järel olid puugaasil töötavad autod mitmes Euroopa riigis üsna levinud. Tavalistes sõidutingimustes võib üks kilogramm puitu asendada eri andmetel 0,2–0,35 liitrit bensiini.

Esimese puidugaasistamisseadme valmistas Gustav Bischof 1839. aastal. Esimese puugaasil töötava auto ehitas Thomas Hugh Parker 1901. aastal.

Puugaasil sõitva auto näide

Soome endisel peaministril Juha Sipiläl on puugaasil töötav Chevrolet El Camino, millele ta on pannud nimeks El Kamina. Huvi puugaasi vastu tekkis tal pärast seda, kui ta ostis 1998. aastal Kesk-Soomes suvilakrundi, mille ühendamine elektrivõrguga oleks olnud väga kulukas. Enne puugaasi kasutuselevõttu katsetas ta energia tootmiseks tuuleenergiat ja diiselgeneraatoreid. Hiljem asutas ta ettevõtte Volter Oy, mis toodab puugaasil töötavaid koostootmisjaamu.

Vaata ka

Viited

  1. ↑ "El Kamina: puiduküttel auto, mille pani ise kokku Soome järgmine peaminister Juha Sipilä". Forte. Vaadatud 10. veebruaril 2023.
  2. ↑ "Eestisse jõudis Soome peaministri väljatöötatud Green Fuel Energy koostootmisjaam". Äripäev. Vaadatud 10. veebruaril 2023.
  3. ↑ "Vooremaa Rohelist energiat tootvad seadmed koguvad populaarsust". Vaadatud 10. veebruaril 2023.
  4. ↑ "About us". Volter (inglise). Vaadatud 10. veebruaril 2023.

Välislingid