Puuriit (ka pinu) on korrapäraselt laotud küttepuude virn. Puuriita mõõdetakse ruumimeetrites (kuupmeetrites: ruumi või riida laius × pikkus × kõrgus), rahvapäraselt ruumides või rummides.
Puuriit (ka pinu) on korrapäraselt laotud küttepuude virn. Puuriita mõõdetakse ruumimeetrites (kuupmeetrites: ruumi või riida laius × pikkus × kõrgus), rahvapäraselt ruumides või rummides.
Riida ladumiseks on mitmeid viise nii riida kuju valikul kui halgude asetamisel. Nii tekkis 2013. aastal Norras ühe puude lõhkumise ja kütmise telesaate tõttu vaidlus selle üle, kumba pidi peaksid halud riidas asetsema: kas koor üleval või all. Koore, ehk halu välimise külje asetus aga sõltub taas riida asukohast ja kujust. Kui halud on kuivas kuuris, siis pole halu paigutus tähtis, kui aga välitingimustes, katmata ja ringja kuhjana laotud, siis peaks halg olema riita asetatud nii, et koor on kuhja ülaosas pealpool. Sel juhul voolab vesi paremini ära ja tungib vähem kuhja sisemusse. Samuti oleneb halu asetus puidust, näiteks haab imab rohkem vett sisse ja ei sobi seetõttu pealmisse kihti, aga kask tõrjub paremini niiskust.
Puuriida ladumisel lähtutakse aastaajast, vajadusest, esteetikast ja piirkondlikest tavadest.
Kuna puuriida eesmärk on küttepuitu kuivatada, siis paigutatakse riit ennekõike riit kuiva ja hästi tuulduvasse kohta. Selleks kasutatakse Eesti kliimas võimalusel kuuri, samuti kaetakse puuriit vett tõrjuva materjaliga või ehitatakse varikatus. Halge kuivatatakse traditsiooniliselt vähemalt kaks aastat, sealjuures sõltub küttepuude kuivamiskiirus puu liigist, keskkonnast, halgude paksusest ja ladustamisest, õhu liikumisest, päikesepaistest ja hooaja kuivusest. Niisket halgu ei ladustata tihedalt puukuuri ega keldrisse. Südatalvel lõigatud puud on kuivemad kui kevadel mahlajooksu ajal lõigatud puud. Kuiva küttepuu kütteväärtus on kõrgem – eralduv soojushulk on suurem kui niiske puiduga kütmisel. Kuivad küttepuud süttivad kergelt ja kiirelt, põlevad puhtalt ja loovutavad soojusenergia hea kasuteguriga. Toore küttepuu niiskus pärast raiumist on ligi 50 protsenti, kuivaks loetakse küttepuud umbes 20 protsendi juures, eelistatult alla selle. Riidast tuuakse halud tuppa 1–2 ööpäeva enne kütmist, et puud jõuaksid soojeneda ja loovutada ülemäärast pindmist niiskust – see kuivatab puu 10–15% niiskuseni, mis tagab puidu kiire süttimise ning põlemine on puhas ja tõhus.
Puuriita kasutatakse ka kujunduselemendina või konstruktsioonivahendina, näiteks lehtla või grillkoja seinana.
Samuti ehitatakse puuriitade abil maju.
Esmapilgul lihtsakoeline konstruktsioon võib kujuneda otsustavaks ka kosimisel, nii on USA-s Maine'i traditsiooniliselt metsarohkes ja arenenud puidutööstusega osariigis neiud hinnanud kosilase väärtust tema laotud puuriida järgi.
Rakveres laoti metsapealinnaks saamise tähistamiseks 2012. aastal maailma pikim puuriit.
Puuriida otsa või keskele vaheliti risti laotavad halu "postid" võivad Saare- ja läänepiirkonnis kanda ka nimetust jumm. Teisal võib sama konstruktsiooni nimetus olla kletka
Üks saun, sada ust?
Üks mõis ja tuhat akent?
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Puuriit |