| Puze vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Puzes pagasts | |
|
| |
| Pindala: 207,28 km² | |
Elanikke: 678 (1.01.2026)  | |
| Rahvastikutihedus: 3,3 in/km² | |
| Keskus: Blāzma | |
 |
Puze vald (läti keeles Puzes pagasts) on vald Lätis Ventspilsi piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Ance, Pope, Ugāle ja Usma vallaga ning Talsi piirkonna Dundaga, Valdgale ja Ģibuļi vallaga.
Valla pindala on 207 km². 2016. aasta seisuga elas seal 920 inimest. Vallavanem on Santa Šēniņa. Valla keskus on Blāzma küla.
Puze mõisavallaga ühendati aastal 1891 Puzenieki mõisavald ja see pani aluse Puze vallale. Aastal 1935 oli Puze valla pindala 261,2 km² ja seal oli 2041 elanikku. Aastal 1945 moodustati vallas Puze, Amele ja Mode külanõukogu, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Puze külanõukoguga likvideeritav Amele külanõukogu. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Ventspilsi piirkonda.
Suurimad jõed on Rinda jõgi ja Stende jõgi. Järvedest asuvad vallas 4,2 hektari suurune Ieriņezers, Ugāle valla piiril asuv 4,4 hektari suurune Dūņezers, 6,9 hektari suurune Dzilene järv, 7,8 hektari suurune Zutene järv, 20,4 hektari suurune Seklene järv, 19,6 hektari suurune Dižiere järv ja 520 hektari suurune Puze järv. Usma valla piiril asub Vasnieki soo pindalaga 497 ha. Vald ise asub Kursi madalikul, põhjaosa ka Rannikumadalikul, kõrgeim koht asub Amele lähistel ja ulatub 56,5 meetrit üle merepinna. Valla pindalast katavad metsad 76,7%.
Looduskaitse all on Akmeņkalnsi kuradi jalajäljega kivi, Puze ja Puzenieki mõisa juures kasvab ka mitu nimetut looduskaitsealust põlispuud. Valla idaosas asuvad osaliselt Raķupe oru hoiuala ja Stikli soode hoiuala, lääneosas asub 8 hektari suurune Puze liiviku konnade elupaiga hoiuala.
Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Puze linnamägi ja Puze luteri kirik koos sealse nelja vapireljeefiga. Regionaalse kaitse all on Buči keskaegne kalmistu, Jaunviecītese muinaskalmed ja Lejaskrogsi muinaskalmed. Kohaliku kaitse all on Puze kirikumõisa hooned (õpetaja maja ja majandushoone) ning Purmaļi muinaskalmed ehk Pingāļi kalmistu.
Aastal 2011 elas vallas 855 lätlast, 22 venelast, 5 valgevenelast, 6 ukrainlast, 2 poolakat ja 7 leedulast. Valla külad:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv |
|---|---|---|
| Amele | ciems | 60 (2025) |
| Banku ciems | mazciems | 14 (2015) |
| Blāzma | ciems | 345 (2025) |
| Dandzītes | mazciems | 38 (2015) |
| Grūžas | mazciems | 12 (2015) |
| Līcnieki | mazciems | 13 (2015) |
| Nīcciems | mazciems | 61 (2015) |
| Puzenieki | ciems | 35 (2025) |
| Puzes muiža | ciems | 3846 (2025) |
| Raibkrogs | mazciems | 14 (2015) |
| Rūmciems | mazciems | 2 (2015) |
| Speltes | mazciems | 3 (2015) |
| Stikli | ciems | 70 (2025) |
| Trēbējciems | mazciems | 38 (2015) |
| Viecītes | mazciems | 6 (2015) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.
.jpg)
