Quadronno on Milano ajaloolise keskuse lõunaosas asuv linnaosa, mis kuulub linna 1. munitsipaalringkonda. Linnaosa keskus on Via Quadronno. Seda piiravad muu hulgas Corso Italia, Crocetta, Santa Sofia ja Viale Beatrice d'Este.
Quadronno on tuntud eelkõige oma 1950ndate modernistliku elamuarhitektuuriga. Piirkonnas on arvukalt pärast teist maailmasõda ehitatud hooneid, mida peetakse Itaalia modernse arhitektuuri olulisteks näideteks. Eriti tuntud on Viale Beatrice d'Este, Via Quadronno, Via Carlo Crivelli ja nende ümbruse tänavad.
Puudega ääristatud avenüüde, rohealade ja kvaliteetse elamufondi tõttu peetakse Quadronnot üheks Milano prestiižsemaks elamupiirkonnaks. Seda võrreldakse sageli teiste ajaloolise keskuse hinnatud linnaosadega, näiteks Breraga.
Quadronno linnaosa nimi pärineb vanast Milano kohanimest, mis esineb ajalooallikates mitmel kujul. Nimi Quadronno esineb muu hulgas 1170. ja 1182. aastast pärinevates dokumentides, mida säilitatakse Chiaravalle kloostris, kujudel Cadronno ja Cadrionno, samuti Calletrono, Calledrono ja Cadelono. Nime päritolu ei ole teada. Ühe oletuse kohaselt on nimi seotud kunagise vooluveekoguga nimega Codrono. See voolas San Celso basiilika lähedal tänapäeva Corso Italia piirkonnas.
Quadronno ajalugu on tihedalt seotud Milano ajaloolise keskuse kaguosa arenguga.
Piazza Missori ja Corso di Porta Romana lähedal kulges antiikajal Via Porticata, sammaskäikudega ääristatud monumentaalne tee, mis moodustas ühe peamise lõunapoolse sissepääsu Mediolanumisse ja ühendas linna Rooma-suunaliste teedega.
Linnaosa on seotud ka Milano Hispaania müüridega. Nende rajamist alustati 1548. aastal Hispaania võimu ajal ning need valmisid 1562. aastal. Osa kindlustusvööndi jälgedest on tänapäeval nähtav Viale Beatrice d'Este ümbruses, mille kulgemine järgib osaliselt endiste bastionide joont.
Kuni 20. sajandi alguseni säilitas piirkond valdavalt maa- ja põllumajandusliku iseloomu. Suur osa alast oli kaetud põldude ja aedadega ning. Alles Milano laienemise käigus liideti see järk-järgult linnalise hoonestusega.
20. sajandi keskpaigas kujunes Quadronnost üks Milano modernistliku elamuarhitektuuri tähtsamaid piirkondi. Eelkõige 1950ndatel rajati sinna arvukalt uusi korterelamuid, mille projekteerisid mitmed tuntud Itaalia arhitektid. Nende hoonete koondumine Viale Beatrice d'Este, Via Quadronno, Via Carlo Crivelli ja teiste ümbruskonna tänavate äärde kujundas linnaosa tänapäevase arhitektuurilise ilme.
Quadronno kuulub Milano kõige kõrgemate kinnisvarahindadega elamupiirkondade hulka. Piirkonna väärtust mõjutavad selle asukoht ajaloolise keskuse lähedal, ulatuslikud rohealad, kvaliteetne elamufond ja hea ligipääs linna peamistele teenustele.
Linnaosa on tuntud ka oma sõjajärgse arhitektuuriga. Seda käsitletakse sageli Milano 1950ndate arhitektuuri ühe olulisema näitena.
Piirkonnas on mitmeid ajaloolisi ettevõtteid ja kogunemiskohti, sealhulgas Bar Quadronno, mis on üks tuntumaid kohvikuid Milano ajaloolises keskuses.
Linnaosas on metrooliini Linea M4 Santa Sofia metroojaam ja metrooliini Linea M3 Crocetta metroojaam. Mõlemad on umbes 500 m kaugusel Viale Beatrice d'Estest.