Rahvakogu

2013. aasta rahvakogu

 Pikemalt artiklis 2013. aasta rahvakogu

2013. aasta kevadtalvel toimunud rahvakogu eesmärk oli lahendada osalusdemokraatia võimalustega erakondades tekkinud probleeme ja nendest sündinud usalduskriisi ühiskonnas. Algatus sündis presidendi kokkukutsutud koosoleku tulemuse, mille viisid ellu kodanikuühiskonna aktivistid ja asjatundjad. Rahvakogu tulemusena valminud erakonnaseaduse muudatused tunnistas Teenusmajanduse Koda 2013. aasta parimaks seaduseks.

Rahvakogu alustas kui kõigile ID-kaarti kasutavatele kodanikele avatud veebiportaal, millega loodeti kodanike ja poliitikute avaliku ühisloome korras valmistada ette muudatusettepanekuid keskendudes viiele valdkonnale: valimissüsteem, erakondadevahelise konkurentsi avatus ja parteide sisedemokraatia, erakondade rahastamine, kodanike osalemisvõimalused poliitikate kujundamises valimiste vahel ning ühiskondliku ruumi politiseerimise ja sundparteistamise pidurdamine.^[viide?]

Idee kasutada Harta 12 jätkuprotsessis ühisloomet (crowdsourcing) tegi esimesena avalikult Liia Hänni. Samas mainiti seda kui võimalust Toomas Hendrik Ilvese kokku kutsutud Jääkeldri algatuse nimelisel nõupidamisel parlamendierakondade, vabaühenduste ja riigiteadlaste vahel Kadrioru lossi jääkeldris 2011. aasta novembris Marek Tamme poolt sissejuhatuskõnes.

2013. aasta jaanuaris sai iga kodanik rahvakogu.ee veebikeskkonda oma ettepanekuid esitada. Ideid laekus üle 3000, mille mõttekoja Praxis analüütikud teemade kaupa grupeerisid. Erakonnapoliitika ja valimiskorra eksperdid andsid seejärel ettepanekutele oma neutraalsed kommentaarid.^[viide?] Kokku kogunes 2013. aasta jaanuaris rahvakogu veebilehele enam kui 1300 ettepanekut.

Poliitikauuringute Keskus PRAXIS grupeeris esitatud ettepanekud 49 erinevaks alateemaks ning järgmisel kuul koostasid eri valdkondade eksperdid neile mõjuanalüüsid. Vahemikus 18.–22. märts toimusid seminarid kõigil viiel püstitatud põhiteemal, kus arutleti leitud alateemade ajakohasuse ning mõjususe üle ja valiti välja olulisemad teemad Rahvakogu arutelupäevaks.^[viide?]

2013. aasta 6. aprillil korraldas Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit koos Avatud Eesti Fondiga Tallinna lauluväljaku saalis arutelupäev, kus osales 314 inimest. Teemasid arutati 8–10-liikmelistes laudkondades, misjärel igaüks valis iseseisvalt oma eelistatuima lahendusvariandi. Arutelu tipnes enim toetust pälvinud 15 ettepaneku vormistamisega. 2013. aasta 9. aprillil andis president Toomas Hendrik Ilves parlamendile üle Rahvakogu töö tulemuse.^[viide?]

Rahvakogu töö korraldamise eest vastutas Eesti Koostöö Kogu. Ühisloomeprotsessi ja veebikeskkonna valmistas ette enam kui 10-liikmeline hajus töörühm, millesse kuulusid teiste hulgas mõttekoja Praxis, vabaühenduste liidu EMSL, e-Riigi Akadeemia, presidendi mõttekoja, Eesti Koostöö Kogu, Eesti Väitlusseltsi, Domus Dorpatensise, parlamendierakondade jt organisatsioonide esindajad, samuti osales töös mitmeid IT- ja kommunikatsioonispetsialiste. Rahvakogu portaali tehnilise lahenduse kavandamise ja realiseerimise eest vastutas peamiselt Henri Laupmaa.^[viide?]

Kriitika

Kogu Harta 12-st lähtuvat Jääkeldri algatuse kohta on väidetud, et see lõhub meie põhiseaduslikku demokraatiat, sest sellist rahvaalgatust meie seadused ette ei näe^[viide?]. Ka on kritiseeritud Rahvakogu veebiportaali avamiseni viinud korraldust oma läbipaistmatuse tõttu ning Rahvakogu ennast läbimõtlematuse ja kiirustamise jälgede pärast. Rahvakogu on kritiseerinud paljud parlamendierakondade liikmed, nt Rait Maruste, aga ka poliitikud ja asjatundjad väljastpoolt parlamenti, nt Kari Käsper, Mart Helme jt.

Nädal pärast portaali avamist tunnistas üks selle aktiivsemaid organisaatoreid Urmo Kübar, et Rahvakogu keskkond ei soodusta ettepanekute vahelist dialoogi, mis peaks olema ühisloomelisusele aluseks, vaid portaal täidab lihtsalt ideede kogumise eesmärki.

Tartu Ülikooli võrdleva poliitika professor Vello Pettai leidis, et Rahvakogu on "põhimõttelisemaid väljakutseid meie esindusdemokraatia täiendamisele, mis on loonud ulatusliku ning struktuurse lähenemise poliitilise süsteemi uuendamiseks". Tartu Ülikooli võrdleva poliitika lektor Alar Kilp aga kritiseeris ekspertide rolli Rahvakogus ning leidis, et nendele on antud liiga suur vastutus ja et poliitilise süsteemi muutmine peaks sõltuma ekspertiisi asemel poolte kokkuleppest. Kilp leidis ka, et Rahvakogu ei saa mõtestada "rahva tahte", "rahva ootuste" või "kodanikuühiskonna" väljendusena, selle asemel tuleks protsessis säilitada arvamuste paljusus ning rääkida ja mõtelda võimalikest lahendustest kui konsensusest esindatud poolte vahel.

Suur osa kriitikast keskendub arusaamale, et Rahvakogu neutraliseeris liikumise Aitab valelikust poliitikast korraldatud meeleavalduste väljendatud rahva meelepaha ning juhtis tähelepanu tegelikelt probleemidelt eemale, ka distantseeris end Rahvakogust selle tõukejõuks olnud liikumine ise. Kuna puudub õiguslik mehhanism Rahvakogu ettepanekute ülekandmiseks Riigikogusse ja ei saa eeldada, et Riigikogul oleks motivatsiooni Rahvakogu ettepanekuid arvestada, siis on nende kriitikute arvates Rahvakogu protsess tulutu, Priit Hõbemägi näeb siin taga võimuerakondade sihipärast tegevust ja leiab, et "lämmatamine viidi läbi elegantselt, hobulausujaliku rafineeritusega". Laur Uudam on seevastu pidanud Rahvakogu opositsioonierakond SDE kavandatud taktikaliseks sammuks valimiskampaanias.

Rahvakogu tuleviku küsimust tematiseeris poliitaktivist Meelis Kaldalu, kui ta püüdis Eesti Vabariigi 95. aastapäeva pidustustele pääseda "härra Meelis Kaldalu" tiitli asemel "Rahvakogu liige Meelis Kaldalu" nime all ning esines rea provokatsioonidega rahvaalgatuse seadustamise teemadel. President Toomas Hendrik Ilves seevastu rõhutas oma aastapäevakõnes, et rahvaalgatuse seadustamine avab tee populismile ja see pole soovitav.

Rahvakogu üks initsiaatoritest Liia Hänni ettepanek Rahvakogus toob välja, et Rahvakogu-laadsetele algatustele mõtte andmiseks tuleb seadustada vähemalt märgukirja esitamine Riigikogule, mis sai teoks märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse vastuvõtmisega 2014. aastal.

Andres Laiapea teeb oma avalikus äraütlemiskirjas Rahvakogu teemaseminaridel osalemise kohta ettepaneku, et president kui Rahvakogu algataja peaks selliste protsesside seadustamiseks pöörduma Riigikogu poole palvega algatada ja vastu võtta Rahvakogu seadus.

Raadioajakirjanik Kaja Kärner on püüdnud kriitikat kokku võtta ja väidab, et isegi kui Rahvakogu tulemuseks on ainult kolm seadusemuudatust, on tegu õnnestunud aktsiooniga. Samuti on püütud kriitikat seletada oletusega, et see põhineb lihtsalt teadmatusel.

2017. aasta Uue eakuse rahvakogu

 Pikemalt artiklis Uue eakuse rahvakogu

Eesti Koostöö Kogu algatas 2017. aasta 16. märtsil osana Pension 2050 programmist uue eakuse rahvakogu, mille eesmärgiks oli käivitada ühiskondlik arutelu tuleviku eakusest (uue eakuse visioonist) ning otsida lahendusi eakapõlve ümbermõtestamiseks ja -kujundamiseks.

Kuni 2017. aasta 6. aprillini kutsuti kõiki Eesti inimesi esitama veebilehel uuseakus.rahvaalgatus.ee oma mõtteid ja ettepanekuid neljal tulevikuteemal:

• KINDLUSTATUS EAKAPÕLVES: mida teha selleks, et ka eakatel oleks elamisväärne sissetulek?
• ENESETEOSTUS: kuidas tagada inimeste õppimine ja töötamine kõrge eani?
• TERVIS: milline võiks olla lahendus, et inimesed ei lahkuks terviseprobleemide tõttu enneaegselt tööturult?
• MUUTUSTEGA KOHANEMINE: kuidas reformida pensionisüsteemi nii, et muutused oleksid kõigile lihtsad ja arusaadavad?

Uue eakuse rahvakogule laekus ligi 80 ideed, mida hindasid oma ala asjatundjad. Iga mõjusa ettepaneku kohta koostati mõjuhinnang.

2017. aasta 17.–18. mail arutati rahvakogueesmärke teemaseminaridel neid ettepanekuid, mis on riiklikult lahendatavad. Seminaride tulemusena hääletati 29 ettepanekust edasiarendamisele 26 ettepanekut, mis avalikustati kollektiivse pöördumisena uuseakus.rahvaalgatus.ee lehel, kus iga vähemalt 16-aastane kodanik sai ettepanekutele digitaalse toetusallkirja anda. Iga vähemalt 1000 digiallkirja saanud ettepanek edastati kollektiivse pöördumisena Riigikogu komisjonidele arutamiseks ja vastamiseks.

2017. aasta lõpu seisuga olid kaks ettepanekut kogunud vajaliku arvu allkirju ning need olid edastatud Riigikogule. Vastavateemaline komisjon pidi ettepanekuid arutama ning pöördumisele vastama hiljemalt 6 kuu jooksul.