Rand-toonekurg

Rand-toonekurg

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Toonekurelised Ciconiiformes
Sugukond Toonekurglased Ciconiidae
Perekond Mycteria
Liik Rand-toonekurg
Binaarne nimetus
Mycteria cinerea
(Raffles, 1822)

Sünonüümid

Tantalus cinereus
Ibis cinereus

Rand-toonekurg (Mycteria cinerea) on toonekurglaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Välimus

Rand-toonekurg on 95–100 cm pikk. Tiiva pikkus on 450–503 mm, nokk 23 cm. Kaalub 3 kg. Varbad on pikad ja laiad, et mitte mutta vajuda. Isaslind on suurem ja pikema nokaga.

Sulestik on valge, lennusuled on mustad rohelise läikega. Hundsulestikus on valged suled kollakamad. Nägu, otsmik ja pealagi on sulgedeta ja tumepunased. Valjasribal ja kurgupiirkonnas on mustad laigud. Silmaümbrus on eredamat tooni. Nokk on kollane. Jalad on roosad. Silmad on tumepruunid.

Noorlinnud on kahvatumad, peas on rohkem sulgi ja sulgedeta kehaosad on tuhmkollased.

Levik

Elavad Lõuna-Vietnamis, Kambodžas, Malaisias, Sumatral, Jaaval ja Sulawesil.

Elavad peamiselt rannikul, kuid ka järvede ja kalatiikide ääres, padurates ning riisipõldudel. Neid võib kohata merest kuni 50 km kaugusel. Mõnikord toituvad inimasustuse lähedal.

Toitumine

Toituvad 10–23 cm pikkustest mudahüpikutest, kuid ka väikestest kaladest, madudest ja konnadest.

Otsivad toitu mudast. Toidu leidmiseks kasutavad tavaliselt kompimist, vahel ka nägemist.

Pesitsemine

Pesitsevad kolooniates. Pesa on puu otsas 6–12 m kõrgusel, vahel üle 30 m kõrgusel. Pesa sarnaneb hallhaigru omale, kuid on ehitatud jämedamatest okstest. Mõned pesad on väiksemad ja nii hõredad, et paistavad läbi.

Tavaliselt pesitsevad kuival perioodil. Kurnas on 1–4 muna mõõtmetega 67 × 46 mm.

Looduslikud vaenlased

Rand-toonekure mune ja poegi söövad varaanid, hele-merikotkad, valgepea-purihaukad ja võrkpüütonid.

Viited

  1. ↑ BirdLife International (2023). Mycteria cinerea. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2023.
  2. 1 2 3 4 5 6 7 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1992). Handbook of the birds of the world (inglise). Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 457. ISBN 978-84-87334-10-8.
  3. ↑ Kahl, M. P. (1971). "Flapping Rates of Storks in Level Flight". The Auk. 88 (2).
  4. 1 2 Swennen, C.; Marteijn, E. C. L. (1987). "Notes on the feeding behaviour of the milky stork Mycteria cinerea". Forktail. 3: 63–66.
  5. 1 2 Kahl, M. P. (1972). "Comparative ethology of the Ciconiidae. The wood-stroks (genera Mycteria and Ibis)". Ibis. 114 (1): 15–29. DOI:10.1111/j.1474-919X.1972.tb02586.x.
  6. ↑ Verheugt, Wim J. M. (1987). "Conservation Status and Action Program for the Milky Stork (Mycteria cinerea)". Colonial Waterbirds. 10 (2): 211–220.
  7. ↑ Hoogerwerf, A. (1936). "On the nidification of some Javan birds". Bulletin of the Raffles Museum. 12: 118–124.
  8. ↑ Madoc, G. C. (1936). "On the nidification of some Malayan birds". Bulletin of the Raffles Museum. 12: 124–133.
  9. ↑ Iqbal, Muhammad; Ridwan, Ahmad; Takari, Fadly; Mulyono, Heri (2008). "Rediscovery of a Milky Stork Mycteria cinerea breeding colony in South Sumatra province, Indonesia" (PDF). BirdingASIA. 10: 62–66.

Välislingid