| 75 |
2 13 32 18 8 2 |
| Re 186,2 |
|
| Reenium |
Reenium on keemiline element järjenumbriga 75.
Seda esineb looduses kahe isotoobina, millest isotoop massiarvuga 185 on stabiilne ning isotoop massiarvuga 187 on radioaktiivne, poolestusajaga 43,5 miljardit aastat. Reenium on maakoores üks haruldasemaid stabiilseid elemente, leidub kontsentratsioonil <1 ppb (=ng/g).
Omadustelt on reenium metall. Selle tihedus normaaltingimustel on 21,0 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 3186 °C. Keemistemperatuur on 5630 °C.
Reeniumi avastasid 1925. aastal sakslased Walter Noddack, Ida Tacke ja Otto Berg kolumbiidist ning nimetasid selle Reini jõe järgi.
Reeniumit toodetakse peamiselt molübdeniidi- ja vasekontsentraatidest. Suurim tootja Tšiili, samuti toodavad reeniumi Hiina, Poola, USA jt. Reeniumi eraldamine algab maagi oksüdeerimisega, moodustuv Re2O7 sublimeeritakse põlemisgaasidega. Oksiid seejärel lahustatakse vees ja töödeldakse ammoniaagiga. Saadud NH4ReO4 redutseeritakse vesinikuga (800 °C juures), saades Re-pulbri:
2NH4ReO4 + 4H2 → 2Re + N2 + 8H2O
Reeniumi kasutatakse peamiselt Pt-Re katalüsaatorites ja ülikuumuskindlates sulamites. Reenium muudab volframi- ja molübdeenisulamid paremini valtsitavateks. Hävituslennuki F35 reaktiivmootori põlemiskamber, turbiinid ja väljalaskedüüsid kasutavad niklisulamit, mis sisaldab 6% reeniumi. Reeniumit kasutatakse ka ahjude kuumaelementides. Radioisotoopi 186Re kasutatakse vähiravis. 187Re kasutatakse geoloogiliste leidude, pms maakide, vanuse määramisel.
| Vikisõnastiku artikkel: reenium |