| Reet Linna | |
|---|---|
 Reet Linna 2021. aasta Arvamusfestivali teadusalal | |
| Sünninimi | Reet Haug |
| Sünniaeg |
1. juuni 1944 Leningrad |
Reet Linna (sünninimi Reet Haug, 1965–1973 Reet Parika; sündinud 1. juunil 1944 Leningradis) on eesti kultuuriajakirjanik, laulusõnade autor ja estraadilaulja.
2026. aasta märtsi seisuga on ta töötanud Eesti Televisioonis 57 aastat.
Ta on lõpetanud 1962. aastal Tallinna 7. Keskkooli ning 1968. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi joonistamise, joonestamise ja tööõpetuse erialal.
Aastatel 1963–1964 õppis ta Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadistuudios laulmist.
Reet Linna on töötanud Eesti Televisioonis 1969. aastast: algul muusikasaadete ja Eesti Telefilmi assistendina, seejärel 1973. aastast muusika- ja meelelahutussaadete toimetaja ja saatejuhina.
Alates 1977. aastast tegi ta muusikalist ja ajakirjanduslikku koostööd Soome poplaulja ja telesaatejuhi Mikko Alataloga, millest sündis rida Eesti Televisiooni ja Soome YLE meelelahutuslikke ühissaateid. Nii näiteks jõudis Soomes juba varem populaarsust kogunud muusikasaade "Iltatähti" 1979. ja 1980. aastal ETV ekraanile kakskeelse saatena "Õhtutäht". Muu hulgas kirjutas Reet Linna 1984. aastal eestikeelsed sõnad Mikko Alatalo repertuaari kuulunud populaarsele lastelaulule "Taitaa tulla kesä" (autor Esko Koivumies), millest sai eesti keeles menukas lastelaul "Suvi" ("Kätte on jõudnud suvi"). Alatalo ja Linna kuulusid koos ka Soome YLE algatusel 2002. aastal alguse saanud Soome-Eesti mitmepäevase muusikafestivali Saaremaa Valss korraldajate hulka ja olid festivalisaadete saatejuhid.
1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses juhtis Reet Linna koos Kalle Mülleriga ETV-s muusikasaatesarja "Levikaamera", kus propageeriti ka alternatiivseid muusikasuundi ning julgustati noori alustavaid lauljaid ja ansambleid oma muusikalist rada käima. Nõukogudeaegse tsensuuri kiuste õnnestus selles saatesarjas käsitleda üllatavalt palju välismaist muusikat, võttegrupp käis isegi Roskilde muusikafestivalilt lugusid tegemas.
Üks Reet Linna ideest sündinud ja ta enda juhitud saatesarju oli abielupaaridele mõeldud meelelahutuslik telemäng "Süda tuksub", mis kuulus ETV telekavva aastatel 1991–1993. Aastatel 1995–1996 toimetas ja juhtis ta meelelahutuslikku telemängu "Kuulus ja kummaline".
Meelelahutussaadetest toimetas ta ka nüüdseks ETV kullafondi kuuluvaid saateid "Miks ka mitte" (1970. aastate lõpus ja 1980. aastate alguses) Urmas Kibuspuu ja Jüri Krjukoviga, "Harilik kontsert" (1981) Sulev Nõmmikuga, "Igihaljas vaatemäng" (1981) Ita Everiga.
1998. aastal kommenteeris Reet Linna ETV-s esimese ja seni ka ainsa kohapealse naiskommentaatorina Eurovisiooni lauluvõistlust, mis toimus Suurbritannias Birminghamis. Hiljem on ta korduvalt kuulunud Eurovisiooni Eesti žüriisse.
Aastatel 1999–2002 tegi Reet Linna toimetaja ja saatejuhina Eesti levimuusika teemalist portreesaatesarja "Ob-la-di, ob-la-da", mida valmis vähemalt 57 saadet. Lisaks levimuusika kirjutajatele ja esitajatele jõuti seal käsitleda ka paljusid muid meie levimuusikaajaloos ilma teinud nähtusi, näiteks Eesti varietee- ja muusikalikultuuri, videodiskosid, levimuusikavõistlusi, Vikerraadio "Keskööprogrammi" rolli levimuusika ajaloo tutvustamisel, laste muusikalavastusi jne.
Muusikasaadet "Tähed muusikas" toimetas Reet Linna aastatel 1998–2002 Eesti Televisioonis ja 2002. aastast Kanal 2-s (saade kolis sinna). Kokku läks eetrisse üle 300 saate.
Millenniumivahetusest peale kuni 2002. aasta sügiseni juhtis Reet Linna koguperelaulusaadet "Laulge kaasa", millest jõudis eetrisse vähemalt 223 saadet (suur osa neist pole säilinud). Selle saate formaat nägi ette, et saated toimusid Eesti eri paigus kohalike inimeste seas ja saatejuht oli enamiku ühislaulude eeslaulja.
Aastatel 2004–2005 tegi ta sissevaateid ETV ajalukku saatesarja "Tuleb tuttav ette" (vähemalt 29 saadet) saatejuhina.
2006/2007. aasta vahetusel juhtus nii, et Reet Linna oli korraga eetris kolmes eestikeelses telekanalis: Eesti Televisiooni otsesaates ning salvestiste kaudu TV3 saates "Hoia ja keela!" ja Kanal 2 aastalõpugalal.
2011. aastast juhib ta ETV saadet "Prillitoos". "Prillitoosi" kõrvalsaatesarjadena on ta teinud sarju "Laulu lugu" (2013–2018, 25 saadet), "Sõbrad muusikas" (2020–2021), "Elu lugu" (2021–2025, ligi 100 saadet) ja "Ühe pere muusika" (2023–2025).
2018. aastal toimus kontsert "Üks laul", kus Nordea Kontserdimaja laval sai kokku neli põlvkonda Eesti tippartiste, kes esitasid eestlaste läbi aegade armastatud hitte. 29 lauljat laulsid kõik ühe laulu kingituseks Eesti 100. aastapäeva puhul. Neid laule ja lauljaid tutvustati lähemalt viieosalises telesaatesarjas "Kuulsuste koda esitleb. Üks laul", mille saatejuht oli samuti Reet Linna.
Televisioonitöö kõrvalt on Reet Linna juhtinud Vikerraadio ja Raadio 2 hommiku-, muusika- ja jutusaateid ning kirjutanud ERR-i digiportaali artikleid. Ta on ka ajakirja Tiiu kolumnist.
1972. aastal töötas ta mõne kuu Eesti Riikliku Filharmoonia kutselise solistina, hiljem jätkas solistina laulmist televisioonitöö kõrvalt ja ka paljude telesaadete osana. 1970. aastatel laulis ta ansamblis MIR (koos Marju Kuudi ja Ivo Linnaga) ning aastatel 1971-1972 ansamblis MERL (koos Marju Kuudi, Lagle Alpiuse ja Elle Kalmoga). Esines ka varieteedes.
Reet Linna lauljakarjäär jätkub siiani. 79-aastase Reet Linna lauluetteaste "Prillitoosi" juubelisaates 29. oktoobril 2023 õnnestus nii hästi, et pärast seda on teda (kas Are Jaama või Tõnu Raadiku pilli saatel) veel paljudele üritustele esinema kutsutud. 80-aastaselt laulis ta ETV saates "Hommik Anuga" koos ansambliga Noorkuu ning noorema põlve laulusolistide Robert Linna, Karl-Erik Taukari ja Nele-Liis Vaiksooga biitlite repertuaari.
Kui varem Ivo Linnaga abielus olles laulis Reet Linna sadu kordi duetti just temaga, siis alates 2015. aastast on ta mitmes telesaates ja kontserdil laulnud duetti koos nende ühise poja Robert Linnaga, kes on ansamblite Elephants From Neptune ja Lexsoul Dancemachine kitarrist, helilooja ja solist. Nii esinesid nad näiteks 2019. aastal Tallinna Ülikooli vilistlastena oma alma mater'i juubeliaktusel lauluga "Sinu valinud ma".
Reet Linna oli ETV meelelahutussaadete toimetajana ka üks peamisi organisaatoreid, kes kutsus 1987. aastal ühislauluks kokku paljud Eesti popmuusikud ja aitas korraldada ühislaulu videosalvestusi. Võttes eeskujuks maailmas paar aastat varem laineid löönud ettevõtmise – 1985. aasta Aafrika näljahädaliste toetuskontserdil USA-s maailma popmuusika superstaaride esituses kõlanud ühislaulu "We Are the World" –, sündis Eesti ärkamisajal ja fosforiidisõja taustal popmuusikute sünergias ühislauluvariant Alo Mattiiseni isamaalisest laulust "Ei ole üksi ükski maa". Toona õnnestus kiirkorras tegutsedes saada ühislaulu salvestusele kokku näiteks Tõnis Mägi, Jaan Elgula, Riho Sibul, Toomas Lunge, Priit Pihlap, Kare Kauks, Ivo Linna, Karl Madis, Hardi Volmer, Gunnar Graps, Silvi Vrait ja Henry Laks, lauljate hulgas oli mõistagi ka Reet Linna ise.
Kui 2026. aastal tehti sellest ühislaulust Alo Mattiiseni mälestuseks uus stuudioversioon, polnud korraldusohjad küll enam Reet Linna käes, kuid Ivo ja Reet Linna olid endiselt kandvate lauljate seas ning seekord lõi kaasa ka nende poeg Robert Linna.
Reet Linna on kirjutanud laulusõnad ligi 400 levilaulule, näiteks on tema tehtud laulude "Jambalaya", "Pärlipüüdja", "Sinu valinud ma", "Väikest poissi tean", "Suvi", "Aeg meid muutnud on", "Tervitusi palmisaarelt", "Oma maa", "Mina ise", "Imeilus pühapäev", "Üks laul, üks viis" sõnad.
2024. aastal ilmus valik tema laulusõnaloomingust raamatuna "Laulgem kaasa. Reet Linna laulusõnad" (koostaja Epp Petrone). Laulikusse on lisatud Reet Linna enda ning lauljate Ele Kõlari, Merle Lilje, Ivo Linna, Karl Madise, Anne Veski ja teiste värvikaid mälestuskilde, mis oludes ühe või teise laulu sõnad sündisid ning kuidas neid lauljate ja publiku poolt vastu on võetud.
Ta on mänginud väiksemaid rolle mängufilmides "Šlaager" (1982), "Stiilipidu" (2005), "Jan Uuspõld läheb Tartusse" (2007) ja "Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta" (2011) ning ühes telesarja "Õnne 13" osas (2019).
2004. aastal mängis ta muusikalis "Grease" õpetajat ja 2015. aastal muusikalis "Billy Elliot" vanaema.
2006. aasta lõpul võistles ta telesaates "Tantsud tähtedega", kus tema tantsupartner ja -treener oli Eduard Korotin. 2022. aasta septembris osales ta tähtkülalisena saates "Ma näen su häält" ja laulis duetti teadur Kärt Leppikuga. 2024. aasta sügisel asus ta täitma oma järgmist unistust ning otsis segakoori, mille lauljana minna järgmisele üldlaulupeole ja laulda laulukaare all koos tuhandete teiste ühendkoori lauljatega laulu "Ta lendab mesipuu poole".
Reet Linna on alates 2001. aastast Tallinna kodutute ja vähekindlustatud inimeste heategevusliku jõulupuu patroon.
Ta on juhtinud eakate digiteemalist vestlusringi Arvamusfestivalil (2021) ning olnud Maalehe eakate festivalide juht, andnud seal minikontserte ja pidanud vahel ka loenguid (nt 2010, 2013, 2015, 2023), esinenud muusika ja loengutega väärikate ülikooli üritustel, eakate tervisepäevadel jne.
2022. aastal algatas ta vabatahtlikuna kudumiskampaania "Sooja südamega Ukrainasse", millega kogutakse Ukrainas elavatele inimestele villaseid kootud esemeid.
Alates 2025. aastast lööb Linna mentorina kaasa Integratsiooni Sihtasutuse "Keelesõbra" programmis, mis on ellu kutsutud mitte-eestlastest eesti keele õppijate praktilise suhtluskeele kasutuse toetuseks. Tema juhendatava keelesõbra emakeel on ersa keel, suheldakse iga nädal.
2025. aastal oli Reet Linna üks Tallinna kui Euroopa spordipealinna saadikuid, kes avaliku elu tegelasena aitas propageerida aktiivset eluviisi.
.jpg)
Reet Linna laulmist solistina, ansamblis või taustalauljana on jäädvustatud 2023. aasta seisuga umbes 80 heliplaadile. Tema esitatud ja tema kirjutatud laulusõnadega laulude põhjalik kogumik "Reet Linna", mis koosneb 45 laulust kolmel CD-l, on ilmunud Hitivabriku sarjas "Eesti kullafond" 2019. aastal.
Kultuuriajakirjanik Meelis Kapstas, kes on kirjutanud elulooraamatu "Reet Linna. Paljugi võiks öelda veel ..." (2008), on tema elutööd iseloomustades öelnud, et Reet Linnal on "oskust elada lapse õhina ja vaimustusega alati olevikus – teha elukestvat comeback'i".
Ajakirjanik Tiina Kruus on kirjutanud: "Saatejuhi ja mõjuisiku Reet Linna puhul käib ajamasin otsekui tagurpidi." Sest 2024. aastal 80-aastaselt Eesti Mõjukate edetabelisse arvatud daam ei juhi üksnes telesaateid, vaid esineb ka lugematul hulgal üritustel, kõneldes nii oma tööst, muusikast, elust kui ka harjumustest, kannab aastate naise aunimetust ja on oma liikumisharrastusega paljudele innustavaks eeskujuks.
Reet Linna ise on öelnud, et püüab "Prillitoosi" tehes meeles pidada, et see generatsioon, kes temaga koos vananeb, "on ju tegelikult rock'n'roll'i põlvkond".
Reet Linna kuulub nende Eesti muusikainimeste hulka, keda on portreteerinud muusik Anu Taul. Tauli pastelltehnikas portreemaalide näitus "Muusikamaal" avati 2024. aasta juunis Tartus Lodjakojas, hiljem on seda eksponeeritud rändnäitusena mujalgi.
Reet Linna on Ella ja Arved Haugi tütar. Ema laulis Eesti Raadio segakooris ja võttis tütre sageli kooriproovi kaasa; Reet ise laulis lapsena nii Eesti Raadio laste- kui ka tütarlasteansamblis. Reet Linna noorem õde on Eve Haug, kes on samuti lauljana esinenud mitmes popansamblis.
Reet Linna oli aastatel 1965–1971 abielus Ants Parikaga, 1966. aastal sündis poeg Kent.
Aastatel 1973–1995 oli ta abielus Ivo Linnaga. Nende tütar Hanna-Stina (sündinud 1974) on kultuuritöötaja ja poeg Robert (sündinud 1983) on muusik.
Kui sündis poeg Robert, pühendas vanaisa Arved Haug talle laulu "Rahu hällilaul", mille esmaesitajad on Reet ja Ivo Linna. Laul kõlas 1987. aastal toimunud VI noorte laulu- ja tantsupeol nii sega- ja naiskooride esituses kui ka ühe tantsu muusikana.
Reet Linna pöörab palju tähelepanu aktiivsele eluviisile ja tegevuste mitmekesisusele. Nii on ta eri eluperioodidel tegelnud tervisekõnni ja -sörgi kõrval ka näiteks võrkpalli, purjetamise ja isegi mäesuusatamisega, kuid vanemas eas on ta jäänud truuks kepikõnnile. Tarmukaid eakaid on tema suguvõsas olnud veelgi, näiteks tema 96-aastaseks elanud spordientusiastist tädi Leida Sevruk hüppas veel 87-aastaselt langevarjuga.
Talle meeldib teha aiatööd ja lahendada ristsõnu.
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Reet Linna |