Reet Naber

Reet Naber (1972. aastani Reet Jaaniste; sündinud 27. märtsil 1952 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja etnoloog.

Elulugu

Reet Naber on teenistuja tütar.

1970. aastal lõpetas Naber Märjamaa Keskkooli ja 1975. aastal Tartu Ülikooli ajaloo-osakonna.

Reet Naber oli aastail 1975–1977 õpetaja, aastail 1977–1993 töötas ta Eesti Riiklikus Meremuuseumis (teadurist teadusdirektorini) ja aastail 1993–1995 Eesti Laevaomanike Liidu sekretärina. 1995. aastal oli ta Veeteede Ameti avalike ja rahvusvaheliste suhete spetsialist, aastail 1995–1996 Teede- ja Sideministeeriumi merenduse peaspetsialist, aastail 1996–1998 Piirivalveameti avalike suhete osakonna juhataja ning alates 1998. aastast Eesti Mereväe ajaloo ja suhtekorralduse konsultant. Selle kõrval töötas ta aastail 1992-2000 ajalehe Meremees osakoormusega reporterina.

Teadustöö

Reet Naber on uurinud Eesti merenduse, Eesti merejõudude ja kalanduse ajalugu, samuti etnoloogiat. Ta on üks "Mereleksikoni" (1996) ning "Inglise-eesti meresõnaraamatu" koostamise algatajaid ja kaasautor, samuti Tallinna leksikoni kaasautor. Ta on avaldanud üle 20 teaduspublikatsiooni ja üle 100 aimeartikli.

Reet Naber oli aastail 1978-1998 mereterminoloogia komisjoni sekretär, seejärel merekeele nõukoja liige. 2000. aastast kuulub ta Sõjaajaloo Seltsi.

Teoseid

Viited

  1. 1 2 3 4 5 6 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide, lk 19–20
  2. ↑ Madli Vitismann. Meie teeme ajakirja. Meremees nr 2, 2019

Välislingid

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.