Reet Neimar (26. september 1945 – 28. juuli 2008) oli eesti teatriloolane ja -kriitik.
Reet Neimar õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust ning töötas seejärel Eesti Televisioonis režissööri abi ja teatrisaadete toimetajana. 1973. aastal lõpetas ta Leningradi Riikliku Teatri-, Muusika- ja Kinematograafiainstituudi.
Alates 1967. aastast kirjutas Reet Neimar teatriarvustusi, portree- ja probleemartikleid, tegi teatriinimestega intervjuusid.
Aastatel 1973–1977 töötas ta ajalehe Sirp ja Vasar teatritoimetajana, aastatel 1977–1982 Eesti NSV Teatriühingu esimehe asetäitjana loomingulisel alal ja oli kuni surmani Eesti Teatriliidu juhatuse liige. 1998. aastast töötas Reet Neimar Eesti Teatriliidus teatrikirjanduse toimetajana.
Ta oli 1981. aastal asutatud ajakirja Teater. Muusika. Kino asutajate seas ning töötas pikka aega selle ajakirja teatriosa toimetajana.
Voldemar Panso kutsus Reet Neimari lavakunstikateedrisse teatriajaloo õppejõuks.[viide?] Neimar töötas seal üliõpilastega alates VII lennust kuni XXIV lennuni.
2009. aastal nimetas Eesti Teatriliit iga-aastase kriitikaauhinna Reet Neimari auks ümber Reet Neimari nimeliseks kriitikaauhinnaks.
Reet Neimari abikaasa oli näitleja ja teatripedagoog Kalju Orro, nende poeg on arhitektuuriteadlane Oliver Orro.
| Tsitaadid Vikitsitaatides: Reet Neimar |