Rely

See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2023) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis puuduvad viited. (Aprill 2023) Palun aita artiklit täiendada, lisades sobivaid viiteid.

Rely
Pindala: 4,8 km²
Elanikke: 464 (1.01.2023)
Koordinaadid: 50° 34′ N, 2° 22′ E

Rely on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.

Rely asub umbes 19 km Béthune'ist läänes ja 55 km Lille'ist edelas, teede D341 ja D90 ristumiskoha ümbruses. Valda läbib Autoroute A26.

Ajalugu

Rely küla oli olemas juba galloromaani perioodil ja asus rooma tee ääres, mis ühendas Thérouanne'i, Arrasi ja Boulogne-sur-Meri.
Paljudel sellel teel või selle lähedal asuvatel küladel on sama päritolu, nagu Blessy, Estrée-Blanche, Ligny-lès-Aire, Auchy-au-Bois ja Ferfay. Algselt väikesed Rooma jaamad, kuhu väed või konvoid tulid puhkama ja sööma oma reisidel Rooma, Arrasi, Thérouanne'i ja Boulogne'i vahel, arenesid need jaamad seejärel välja ja neist said tänapäeva külad.

Laia ja sügava vallikraaviga ümbritsetud künkale ehitatud linnus oli pelgupaigaks normannide, flaami ja hispaania armee järjestikuste sissetungide ja rüüstamiste eest. Rely on sajandite jooksul jälginud muutliku Artois' piirkonna saatust:

• 863. aastal oli see Flandria osa;
• 1180. aastal sai sellest Prantsuse territoorium;
• 1226. aastal sai selle Robert I d'Artois, Louis VIII poeg;
• 1384. aastal kuulus see Burgundia Charles Südile;
• 1493. aastal läks see Habsburgidele;
• 1640. aastal vallutas Prantsusmaa Artois' tagasi, kuid vaid osa sellest läks Prantsusmaale, teine osa, kuhu kuulus Rely, jäi Flandriale;
• 1679. aastal läks kogu Artois lõpuks Prantsusmaale.

Vaatamisväärsused

• St. Martini kirik, pärineb 16. sajandist.
• Feodaallinnuse vall ja kraav.

Vaata ka

• Pas-de-Calais' departemangu haldusüksuste loend

Viited