Retikulatsioon

Retikulatsioon (kibertera) on efekt, mis kujutab endast filmi emulsiooni kokkutõmbumise või pragunemisega.

Retikulatsiooni tekke peamine põhjus on töölahuste temperatuuri märgatav erinevus. Selle tagajärjel kattub kopeeritav foto ühtlaselt rastrit meenutava lisakujutisega. Retikulatsioon võib olla nii peene struktuuriga, ehk kujutiseta. Sedasorti kaader on inimsilma jaoks üsnagi märkamatu ning selle nägemiseks on vaja mikroskoopi suurendusteguriga vähemalt 100.

Väga suure ja järsu temperatuurierinevuse korral tekib emulsiooniline lõhesid meenutav võrk, mis on nähtav palja silmaga või läbi 2,5–10 suurendusteguriga luubi.

Tehnilise ja tonaalsele fotole on retikulatsioon kõrvaldamatuks, mistõttu seda kasutatakse pigem kunstilises fotograafias. Värvifilmide puhul peab arvestama, et mitmekihilise emulsiooni kuumutamine ja jahutamine ei mõjuta kihte võrdselt, esmalt peamine kiht (kollane) teiseks keskmine kiht (punane) ja kõige vähem alumist (sinine) Seetõttu muutub ka pildi üldine värvitasakaal.

Värvifilmide retikulatsioon on üsna ebakindla tulemusega, mis sõltub kemikaalide vananemisest, töölahuste kurnatusest. Nõrga retikulatsiooni efekti puhul saab tugevdada temperatuuri mõne kraadi võrra tõstmisel, värvifilmi koorumisega vähendad mõne kraadi võrra.

Negatiivse värvifilmi jämestruktuurne retikulatsioon

Film ilmutatakse tavalise režiimiga.
Film loputatakse äädikaga valmistatud ning 60–65 °C soojendatud seiskamislahuses 1 minutiks.
Film pannakse 1 minutiks vette, mille temperatuur on alla 5 °C.
Seejärel asetatakse film 1 minutiks 82–87 °C temperatuuriga vette ning 1 minutiks uuesti külma vette (alla 5 °C)

Negatiivse värvifilmi peenstruktuurne retikulatsioon

Filmi ilmutatakse vastavalt ettenähtud režiimil, kasutades normaalset seiskamisprotseduuri.
Lülitatakse sisse laborivalgustus;
Film asetatakse 2 minutiks 44 °C voolavasse vette;
Film võetakse kuumast veest välja ja asetatakse külmemasse vette, milles on väikesed jäätükid ning seejärel leotatakse 1–2 minutit.
Film pargitakse 4 minutit ja jätkatakse töötlemisprotsessi vastavalt valitud menetlusele.

Viited

↑ Linnap, Peeter (2013). Maailma fotograafia ajalugu. Tartu: Tartu Kõrgem Kunstikool. Lk 438. ISBN 9789985991596.
↑ Allikvee, Kunnar (1987). Fotograafia eritehnikad (ISO 3166-2). Tartu: H. Heidemanni nimeline trükikoda. ISBN 9789916042564.{{cite book}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

[1] Linnap, Peeter (2013). Maailma fotograafia ajalugu. Tartu: Tartu Kõrgem Kunstikool. Lk 438. ISBN 9789985991596.

[2] Allikvee, Kunnar (1987). Fotograafia eritehnikad (ISO 3166-2). Tartu: H. Heidemanni nimeline trükikoda. ISBN 9789916042564.{{cite book}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)