Reuss

See artikkel räägib endistest vürstiriikidest; jõe kohta vaata artiklit Reussi jõgi.

Reuss (vanemas saksa keeles Reuß) on kahe endise vürstiriigi nimi Saksamaal, mis ühendati Tüüringi liidumaaga aastaks 1920.

Oma viimastel aastatel koosnesid vürstiriigid kahest osast, mida eraldasid Saksi-Weimar-Eisenachi osad. Lõunapoolne ja suurem osa, Oberland, piirnes Saksimaaga idas, Baieriga lõunas, Saksi-Meiningeni ja Schwarzburg-Rudolstadtiga läänes ja loodes Preisimaaga.

Teine osa, Unterland Gera ümbruses, piirnes idas ja läänes Saksi-Altenburgiga ning põhjas Preisimaaga.

Reussi dünastia

Reussi dünastia, mis valitses vürstiriiki, on teada 12. sajandist. Kõik selle meessoost liikmed kandsid Saksa keisri Heinrich VI auks nime Heinrich.

Plaueni liin jagunes suguvõsas umbes 1300. aastal vanemaks haruks (suri välja 1572) ja nooremaks haruks. Viimane hakkaski kasutama nime Reuss. Nimi tulenes Heinrich Venelasest, kes pärast Vene tsaaririigi külastamist naitus ühe printsessiga Galiitsiast.

See haru võttis vastu luteri usu ning jagunes 1564. aastal kolmeks liiniks:

vanem Reuss;
keskmine Reuss (suri välja aastal 1616);
noorem Reuss.

Vanem Reuss sai pealinnaks Greizi ja õigused enamusele Oberlandist. Noorem Reuss sai oma valdusse Unterlandi ja pealinnaks Gera, niisamuti osa Oberlandist.

Mõlemad Reussid said krahvitiitli aastal 1673, vanem liin pälvis vürstitiitli aastal 1778 ja noorem liin aastal 1806.

Mõlemad liinid kuulusid 1815. aastal Saksa Liitu ja said ka 1871. aastal osaks Saksa Keisririigist. Reuss-Schleiz-Gera, Reuss-Ebersdorf ja Reuss-Lobenstein ühinesid Reussi noorema liini vürstiriigiks aastal 1848.

Valitsejad

Obergreizi krahvide loend

1673–1681 Heinrich I (isand alates 1629. aastast)
1681–1697 Heinrich VI
1697–1722 Heinrich II
1722–1723 Heinrich IX
1723–1778 Heinrich XI (Greizi krahv alates 1768, ülendati vürstiks 1778)

Reußi vanema liini (Reuß-Greizi) vürstide loend

1778–1800 Heinrich XI (Obergreizi krahv alates 1723, Reuß-Greizi krahv alates 1768)
1800–1817 Heinrich XIII
1817–1836 Heinrich XIX
1836–1859 Heinrich XX
1859–1902 Heinrich XXII
1902–1918 Heinrich XXIV (suri 1927. aastal)

Reuß-Schleizi krahvide loend

1673–1692 Heinrich I (isand alates 1666. aastast)
1692–1726 Heinrich XI
1726–1744 Heinrich I
1744–1784 Heinrich XII
1784–1806 Heinrich XLII (ülendati 1806 vürstiks)

Reuß-Schleizi vürstide loend

1806–1818 Heinrich XLII (krahv alates 1784. aastast)
1818–1848 Heinrich LXII (ühendas Reußi noorema liini valdused)

Reußi noorema liini vürstide loend

1848–1854 Heinrich LXII (Reuß-Schleizi vürst alates 1818. aastast)
1854–1867 Heinrich LXVII
1867–1913 Heinrich XIV
1913–1918 Heinrich XIV (suri 1928. aastal)

Reußi vürstliku perekonna peade loend

1928–1945 Heinrich XLV (teadmata kadunud 1945. aastal, tunnistati surnuks 1962)
1962–2012 Heinrich IV (alates 1946. aastast Reuß-Köstritzi vürst)
2012– Heinrich XIV

Liidumaaks moodustumine

Pikemalt artiklis Tüüringi liidumaa

Vanema Reussi ja noorema Reussi territooriumitest said vabariigid Esimese maailmasõja lõppedes aastal 1918. Need ühinesid Reussi Rahvariigiks aga 4. aprillil 1919.

Liit lagunes aasta hiljem 1. mail 1920, mil moodustati Tüüringi liidumaa.