Riina Solman

See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2022) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Riina Solman (neiupõlvenimega Riina Vares; seejärel Riina Vändre; sündinud 23. juunil 1972 Viljandis) on eesti poliitik ning turundus- ja kommunikatsioonijuht, kes oli aastatel 2019–2021 rahvastikuminister ja 2022–2023 riigihalduse minister. Ta on ka XV Riigikogu liige.

Ta on töötanud Isamaa ja Res Publica Liidus, Eesti Energias, Rahandus- ja Justiitsministeeriumis, Viimsi vallas meedia- ja kommunikatsioonijuhina ning Kaitseministeeriumis ministri nõunikuna. Samuti on ta teinud vabatahtlikku tööd Oleviste Hoolekande juhina.

Haridus

Ta õppis aastatel 1979–1990 Viljandi 5. Keskkoolis ja 1990–1995 Tallinna Pedagoogikaülikoolis ning lõpetas kasvatusteaduste teaduskonna klassiõpetaja kutsega.

Poliitiline tegevus

1998–2006 oli ta Reformierakonna liige.

Ta on ISAMAA erakonna liige alates maist 2007. Ta valiti 2013. aasta kohalike omavalitsuste valimisel Tallinna kesklinna ringkonnas ringkonnamandaadiga Tallinna volikogu liikmeks. Ta oli Tallinna volikogu ISAMAA fraktsiooni aseesimees.^[viide?]

6. juunil 2015 valiti ta 148 häälega ISAMAA eestseisusse.

Solman oli 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel ISAMAA Tallinna kampaania juht. Ta valiti Tallinna linnavolikokku ning oli seal ISAMAA fraktsiooni esimees.

Ta oli 29. aprillist 2019 kuni 26. jaanuarini 2021 rahvastikuminister.

20. juunil 2021 saavutas Solman ISAMAA Erakonna üldkogul Tõnis Lukase ja Urmas Reinsalu järel kolmanda valimistulemuse, misjärel kinnitati ta ISAMAA aseesimeheks.

Riina Solmanist sai Eesti Vabariigi riigihalduse minister 18. juulil 2022.

Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 1 (Haabersti, Põhja-Tallinn ja Kristiine) 1772 häält ning osutus valituks.

Ta kandideeris 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel, kogus 1498 häält ning ei osutunud valituks.

Ta kandideeris 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel Kesklinna linnaosas, kogus 1396 häält ning osutus valituks.

Solman on või oli MTÜ-de Oleviste Hoolekanne (alates 2021), Heategevuskeskus (2014-2016) ja Noor Eesti (MTÜ on Äriregistrist kustutatud 2016) juhatuse liige.

Töökäik

• 1995–1998 Eesti Erastamisagentuuri teavitusosakonna infospetsialist
• 1998–2002 suhtekorraldusbüroo Hill & Knowlton projektijuht
• 2002–2004 Eesti Energia pressiesindaja
• 2004–2005 rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja
• 2005–2007 Isamaa ja Res Publica Liidu meediajuht
• 2007–2011 kaitseministri nõunik avalikes suhetes
• 2011–2014 Starmaker OÜ ja Starmayer OÜ turunduse- ja kommunikatsioonijuht
• 2014–2015 Viimsi Vallavalitsuse kommunikatsiooni- ja arendusjuht
• 2017–2019 justiitsministri nõunik, 2015–2017 justiitsministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja
• 2019–2021 rahvastikuminister
• 2022. aasta algusest Isamaa Erakonna Riigikogu fraktsiooni nõunik
• 2022–2023 riigihalduse minister

Tunnustus

Riina Solman osutus valitsusasutuse meediasuhete uuringu tulemusel 2005. aasta parimaks pressiesindajaks rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhina. Samuti tunnistati ta ajakirjanike hulgas parimaks pressiesindajaks valitsusasutuste ja ettevõtete seas 2004. aastal Eesti Energia pressiesindajana.

Riina Solman sai 2009. aastal UNICEFi Sinilinnu auhinna ning oli 2010. aastal vaesuse ja tõrjutuse vastu võitlemise Eesti hea tahte saadik Euroopas. Ta oli 2011. aastal Aadu Luukase missioonipreemia nominent.

Isiklikku

Tal on ema poolt ingeri juured. Tema esimene abikaasa oli Rain Vändre, kelle abiellumise ajal oli Riina 19-aastane ning kooselu kestis 10 aastat.. Abielust sündis poeg. Abielu lõppes lahutusega. 2. septembril 2010 eksabikaasa suri.

Märtsis 2013 abiellus Riina Vändre Peeter Solmaniga, 2012. aastal sündis poeg Oskar Jaak .

Riina Solman on kristlane ja kuulub Oleviste vabakogudusse.

Valdab eesti, inglise, vene ja soome keelt.

Viited

Välislingid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Riina Solman

• Koduleht
• Blogi
• Riina Solman: pole inimlik jätta inimene lihtsalt maha vedelema. Õhtuleht, 23. aprill 2014