| Robert Hanssen | |
|---|---|
|
Robert Hanssen (2001) | |
| Sünninimi | Robert Philip Hanssen |
| Sünniaeg |
18. aprill 1944 Chicago Illinois |
| Surmaaeg | 5. juuni 2023 |
| Haridus | FBI akadeemia (1976) |
| Alias(ed) | Ramon Garcia, Jim Baker, G. Robertson, Graysuit, "B" |
| Tegevusala | endine FBI ning NSV Liidu ja Venemaa luureteenistuste agent |
| Elukoht | ADX Florence |
| Karistus | eluaegne vangistus (armuandmisõiguseta) |
Robert Philip Hanssen (18. aprill 1944 Chicago – 5. juuni 2023) oli Ameerika Ühendriikide julgeolekutöötaja.
Ta oli Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) agent, kes töötas aastatel 1979–2001 luurajana Nõukogude Liidu ja Venemaa Föderatsiooni luureteenistuste heaks, andes venelastele üle hulgaliselt USA salastatud teavet. Ameerika Ühendriikide Justiitsministeerium on Hansseni tegevust iseloomustanud kui "ilmselt USA ajaloo suurimat luurekatastroofi".
Ta asus FBI-sse tööle 1976. aastal, 1979. aastaks oli ta üle viidud juurdlusbüroo New Yorgi harusse ja vastuluure osakonda. Sama aasta novembris astus Hanssen ühendusse Nõukogude Liidu sõjaväeluureagentuuri GRU-ga ja pakkus neile oma teeneid. Tema esimene spionaažitsükkel kestis kuni 1981. aastani, mil ta varastatud luureinfot käideldes oma abikaasale vahele jäi ning seejärel oma väitel kontaktid GRU-ga katkestas. 1985. aastal jätkas ta luuramist ja töötas varjunime Ramon Garcia all KGB heaks kuni Nõukogude Liidu kokkuvarisemiseni 1991. aasta lõpus, peljates, et sellele järgnev võinuks viia tema tabamiseni. 1993. aastal püüdis ta uuesti GRU-ga kontakti võtta, kuid venelased pidasid teda ameeriklaste saadetud nuhiks ja esitasid intsidendi kohta ametliku protesti. Oma kolmandat tegevustsüklit alustas ta 1999. aastal, luurates Vene välisluureteenistuse SVR jaoks, kuni ta 2001. aasta veebruaris aastatid kestnud FBI vastuluureoperatsiooni tulemusel vahistati.
Uurijate arvates oli Hansseni reetmise taga kombinatsioon mitmest tegurist: rahaline kasu, madal enesehinnang ning kirg demonstreerida oma intellektuaalselt üleolekut ja saada tunnustatud. Teda on iseloomustatud kui luurevaldkonnast väga huvitunut (tema enda sõnul "sõltuvuses olevat"), mistõttu tahtis ta ka ise olla luuremaailmas "tegija". Teisele tegutsemistsüklile asudes motiveeris Hanssenit ka asjaolu, et ta oli varem pääsenud karistuseta.
Hanssen andis Vene luureteenistustele üle tuhandeid dokumente, mis käsitlesid näiteks USA strateegilisi plaane tuumasõja korral, sõjalis-tehnoloogilisi arendusprojekte ja Ameerika Ühendriikide vastuluureprogrammi. Hanssenilt kui ka samal ajal CIA-s tegutsenud Vene topeltagendilt Aldrich Amesilt saadud teabe põhjal paljastati ka mitmed Nõukogude Liidus USA kasuks tegutsenud informandid, näiteks GRU kindralmajor Dmitri Poljakovi, kes 1988. aastal hukati. Samuti informeeris Hansseni venelasi 1977. aastal FBI operatsiooni käigus Washingtonis asuva Nõukogude saatkonna alla kaevatud luuretunnelist. Kokku maksti talle sularahas, pangaülekannetes ja teemantides 1,4 miljonit USA dollarit.
Hanssen kandis surmani Florence'i vanglas, mida peetakse USA kõige rangemaks föderaalvanglaks, 2002. aastal mõistetud seitsetteistkümmet järjestikust eluaegset vanglakaristust.
Hanssen sündis luterlastest politseiametniku Howard Hansseni ja tema abikaasa Viviani ainsa lapsena. Hanssenit on iseloomustatud nohikliku lapsena, kes huvitus muu hulgas tõsiselt spioonidest ja James Bondist ning ei sobitunud hästi teda ümbritsevasse ühiskonda. Ka tema isa tegeles jaoskonnas ka luurevaldkonda puudutavate ülesannetega. On teada, et Hansseni isa väärkohtles poega emotsionaalselt ja füüsiliselt ning alandas teda tihti sõprade ja sugulaste ees.
1962. aastal lõpetas ta Chicago William Howard Tafti nimelise keskkooli. 1966. aastal lõpetas ta bakalaureusekraadiga keemias Illinoisi osariigis Galesburgis asuva Knoxi kolledži. Õpingute ajal omandas ta ka vene keele. Seejärel asus ta Evanstonis Northwesterni Ülikoolis õppima hambaarstiks, kuid leidis eriala olevat ebameeldiv ning läks varsti üle ärindusele ja lõpetas Northwesterni 1971. aastal magistrikraadiga ärijuhtimises. Hambaarstiks õppides tutvus ta Bonnie Wauckiga, nad abiellusid 1968. aastal ja nad said kokku kuus last. Hanssen astus oma abikaasa usku, hakates samuti roomakatoliiklaseks ja liitudes ka Opus Deiga. Ta esitles end pühendunud katoliiklasena, käies tihedalt jumalateenistustel ja osaledes ka abordivastastel pikettidel. Poliitiliselt oli ta konservatiivsete ja antikommunistlike vaadetega. Samas on viidatud, et ta külastas striptiisiklubisid.
Pärast ülikooli lõpetamist kandideeris ta krüptograafiaga seotud ametikohale Riiklikus Julgeolekuagentuuris, kuid teda ei võetud vastu. Saamata tööd NSA-s, liitus Hanssen 1972. aastal Chicago politseiga ning töötas sisejuurdluse vallas, uurides politseinike korruptsioonikuritegusid.
Artikli kirjutamine on sel kohal jäänud pooleli, jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link){{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link){{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link){{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)