Roman Polański

Teise maailmasõja ajal

Polanski vanemad kolisid perekonna 1937. aastal tema sünnikohast Pariisist tagasi Krakówisse. Kaks aastat hiljem algas Natsi-Saksamaa sissetung Poolasse ja perekond jäi lõksu Krakówi getosse. Pärast ema ja isa kinnivõtmist haarangute käigus veetis Polanski oma kujunemisaastad kasuperedes, elades holokausti üle vale identiteedi omaksvõtmise ja oma juudi päritolu varjamise abil.

Abielu Sharon Tate'iga

Polanski tutvus näitleja Sharon Tate'iga filmi "Kartmatud vampiiritapjad" filmimise ajal ja nad hakkasid võtte ajal kohtamas käima. 20. jaanuaril 1968 abiellusid Polanski ja Tate Londonis.

1969. aasta veebruaris hakkasid Polanski ja Tate üürima maja aadressil 10050 Cielo Drive Los Angelese Benedict Canyoni piirkonnas. Augustis, kui Polanski töötas Euroopas filmi kallal, jäi Tate koju, olles kaheksa ja pool kuud rase. Charles Mansoni kultuse liikmed tungisid 8. augusti hilisõhtul majja ning mõrvasid Tate'i ja veel neli inimest. Charles Manson arreteeriti koos kultuse liikmetega 1969. aasta lõpus, mõisteti lõpuks kohtu alla ja mõisteti 1971. aastal süüdi esimese astme mõrvas.

Polanski on öelnud, et tema äraolek mõrvaööl on asi, mida ta oma elus kõige rohkem kahetseb. Oma autobiograafias kirjutas ta: "Sharoni surm on ainus pöördepunkt minu elus, millel on tõeliselt tähtsust" ja kommenteeris, et tema mõrv muutis tema isiksust "piiritust, häirimatust ootuste ja optimismi merest" "juurdunud pessimismi... igavese eluga rahulolematuse" isiksuseks. Polanskile jäi ajakirjandusest negatiivne mulje, kuna tema arvates oli ajakirjandus huvitatud ohvrite ja kaudselt ka tema enda elu sensatsioonilisest kujutamisest, et lugejaid ligi meelitada. Teda šokeeris mitmetes uudistes väljendatud kaastunde puudumine:

Filmi põhjal lavastas Polanski muusikali "Vampiiride tants", mis esietendus 1997. aastal Viinis. Lavateos on ette kantud ka Eestis (2000).

Vägistamissüüdistus

1977. aastal arreteeriti Polanski Ameerika Ühendriikides süüdistusega 13-aastase tüdruku uimastamises ja vägistamises. Ta tunnistas end süüdi kergemas süüdistuses (alaealisega ebaseaduslikus seksuaalvahekorras), saades tingimisi karistuse. Ööl enne 1978. aasta kohtuistungit sai ta teada, et kohtunik lükkab pakutud kokkuleppemenetluse tõenäoliselt tagasi. Seejärel põgenes ta USA-st Prantsusmaale, kus jätkas oma karjääri. Ta on siiani USA õigusmõistmise süsteemi eest kõrvale hoidnud ning ei saa tegutseda riikides, kus on võimalik tema väljaandmine. Prantsuse kodanikuna on ta aga olnud väljaandmise eest kaitstud. Hiljem esitas veel mitu naist tema vastu süüdistusi varasemas vägistamises või seksuaalses väärkohtlemises.

26. septembril 2009 arreteeriti Polanski Šveitsis viibimise ajal Ameerika Ühendriikide võimude palvel. Vahistamine äratas suurt tähelepanu ja tekitas poleemikat, eriti Ameerika Ühendriikides ja Euroopas. Polanskit kaitsesid paljud tuntud isikud, sealhulgas Hollywoodi kuulsused ning Euroopa kunstnikud ja poliitikud, kes nõudsid tema vabastamist. Väidetavalt oli Ameerika avalik arvamus tema vastu ning ka Prantsusmaal ja Poolas läbi viidud küsitlused näitasid, et valdav enamus pooldas tema väljaandmist Ameerika Ühendriikidele.

Polanski vangistati Zürichi lähedal kaheks kuuks ja seejärel pandi ta koduaresti oma Gstaadi linna kodus, kus ta ootas väljaandmisapellatsioonide tulemusi. 12. juulil 2010 lükkas Šveits Ameerika Ühendriikide taotluse tagasi ja vabastas ta vahi alt. Aasta hiljem kutsuti ta 2011. aasta Zürichi filmifestivalile, kus ta sai elutööpreemia.

Režissöörina

*Need filmid moodustavad osa triloogiast.