Rootsi meedia

Rootsi meediasüsteem on Rootsis toimiv massimeedia süsteem.

See on reguleeritud Rootsi põhiseadusega, mis tagab sõnavabaduse ja ajakirjandusvabaduse, ning valitsus austab neid õigusi tavaliselt ka praktikas. Iseseisev press, efektiivne kohtusüsteem ja toimiv demokraatlik poliitiline süsteem aitavad kaasa sõna- ja ajakirjandusvabadusele. Keelatud on teatud tüüpi väljendusviisid, mida peetakse vaenu õhutamiseks, ning ähvardamine või solvamine rassi, nahavärvi, rahvuse, etnilise päritolu, uskumuste või seksuaalse sättumuse tõttu. Niisugust väljendamist karistatakse rahalise trahviga või maksimaalselt nelja-aastase vanglakaristusega.

Ajalehed

Rootsis on ajaleheturg väga tugev ja lugejaskond on paljudes sotsiaalsetes gruppides kõrge. Rohkem kui 80% täisealistest elanikest loeb argipäeviti ajalehte. Rootsis on umbes 160 ajalehte, kuid nendest umbes 50 ilmub ainult üks või kaks korda nädalas ja neil on väike tiraaž. 2004. aasta küsitluse andmetel loeb Rootsi elanikkonnast vanuses 12–80 iga päev ajalehte 80% ning vähemalt korra nädalas 96% .

Rootsi ajalehtede turgu iseloomustavad järgmised peamised omadused

Ajalehed on peamiselt kohalikud või piirkondlikud. Ainult kaks tabloidlehte (Aftonbladet ja Expressen) ja üks ärileht (Dagens Industri) levivad üle kogu riigi .
Enamik hommikulehtedest müüakse tellimuste kaudu. Umbes seitse majapidamist kümnest tellib hommikulehte. Õhtulehti seevastu ostetakse üksikmüügist .
Peaaegu kõik sotsiaalsed rühmad loevad ajalehti. Isegi sinikraede seast loeb päevalehte enam kui 75%. Ainus erinevus on Stockholmis, kus suur osa töölistest ei ole regulaarsed lugejad .
Rootsis on välja töötatud riiklik toetussüsteem ajakirjandusele, kuid selle roll ajalehtede üldise struktuuri reguleerimises on tänapäeval väike .
On olemas tasuta päevalehed, mida jagatakse eelkõige suurlinnades. 2007. aastal luges iga viies rootslane tasuta päevalehte .

Rootsi ajaleheturg jaguneb traditsiooniliselt viieks peamiseks osaks

Suurlinna hommikulehed. Need ilmuvad kolmes suurimas linnas: näiteks Dagens Nyheter Stockholmis, Göteborgs-Posten Göteborgis, Sydsvenskan Malmös. Tegemist on kvaliteetlehtedega, mis ilmuvad seitse korda nädalas ja moodustavad umbes 25% ajalehtede kogutiraažist.
Suurlinna üksikmüügilehed. Kaks tabloidi – Aftonbladet ja Expressen – ilmuvad Stockholmis, lisaks nende kohalikud väljaanded Göteborgis (GT) ja Malmös (Kvällsposten). Ilmumissagedus on seitse päeva nädalas ja need keskenduvad meelelahutusele ja spordile. Need lehed moodustavad ajalehtede kogutiraažist umbes 20%.
Piirkondlikud ja kohalikud lehed. Need on kõik ülejäänud ajalehed, mis ilmuvad vähemalt kolm korda nädalas. Neist suurimad on Helsingborgs Dagblad (ilmub Helsingborgis), Dalarnas Tidningar (ilmub Falunis) ja Nerikes Allehanda (ilmub Örebros). Enamik lehti selles grupis trükitakse kuus korda nädalas ja müüakse üksnes tellimise teel. Keskmine tiraaž küünib umbes 35 000 eksemplarini. Need lehed moodustavad ligi 45% ajalehtede kogutiraažist.
Harva ilmuvad lehed. See grupp hõlmab kõiki üldise sisuga ajalehti, mis ilmuvad üks või kaks korda nädalas ja on kas suurlinna piirkondade kohalikud lehed või väiksemad regionaallehed. Kõigil neil on väike tiraaž ja nad on tabloidlehe formaadis. See grupp moodustab vähem kui 10% ajalehtede kogutiraažist.
Tasuta päevalehed. Need moodustavad eraldi grupi, sest nende tiraaži arvutatakse tasuliste lehtede omast teisiti. Suurimad ajalehed selles grupis on Metro, mis ilmub kuus päeva nädalas Stockholmis, Göteborgis ja Malmös, ning Stockholm City, mis ilmub viis korda nädalas samades linnades.

Lisaks neile ilmuvad suurlinnade nišilehed, näiteks äriteemaline päevaleht Dagens Industri ja väike kristlik päevaleht Dagen. Samuti on peaaegu kõikidel lehtedel olemas veebiversioonid .

Üldiselt oli Rootsi ajalehetööstus 1990. aastate lõpul tulus äri, nüüd aga on ajaleheturg hakanud kaotama reklaamist saadavat tulu. Kohalikud ajalehed püüavad kasutada erinevaid strateegiaid, et muutustega kohaneda. Üks meede on olnud see, et pannakse sisus rohkem rõhku atraktiivsusele, näiteks lisades meelelahutus- või muusikauudiseid. Samuti on muudetud lehe suurust väiksemaks ja käepärasemaks – tabloidformaadiks

Ajakirjad

Lisaks ajalehtedele on Rootsis palju muidki perioodilisi väljaandeid. Hinnangute kohaselt ilmub Rootsis rohkem kui 4000 ajakirja, kuid populaarsemaid ajakirju on kõigest 25 ning neil, nagu ka paljudes teistes riikides, on kahanev tiraaž. Populaarsuse langus on peamiselt mõjutanud pere- ja naisteajakirju, mõned neist on hakanud ilmuma kord kahe kuu jooksul või kord kuus. Seevastu spetsiifilisemad väljaanded – toidu-, spordi-, arvuti- ja teadusajakirjad jt – on jõudsalt laienenud .

Peamised omanikud

Meediakontsern	Selgitus	Veebisait
Aller	Taanile kuuluv Aller sisenes Rootsi turule 19. sajandi lõpul. Selle tütarettevõte Rootsis – Allers Förlag – kirjastab 17 väljaannet, mille tiraažid moodustavad 28% ajakirjade kogutiraažist. Allerile kuulub kümnest tiraaži järgi populaarseimast ajakirjast viis. Enamik neist on traditsioonilised üldhuvi- või pereajakirjad.	http://www.aller.no/Allergruppen/English/
Bonnier	Bonnier on Rootsi suurim ja Põhjamaade suuruselt teine meediakontsern, mis keskendub kuu- ja erihuviajakirjadele. Talle kuulub kümnest populaarseimast ajakirjast ainult üks – populaarteaduslik Illustrerad Vetenskap.
Egmont	Tegemist on Taani Egmonti tütarettevõttega Rootsis. Egmont domineerib Rootsi koomiksisektoris ning annab välja kahte kõige loetumat koomiksiajakirja Rootsis ja paljusid teisi noortele lugejatele mõeldud ajakirju.
LRF Media	See on Rootsi Talumeeste Föderatsiooni tütarettevõte, kuhu kuulub enamik Rootsi põllumehi ja metsaomanikke. LRF Media annab välja üldhuvi- ja pereajakirja Land, mis on üks suurema levikuga ajakirju Rootsis, koduajakirja Äntligen Hemma ning paljusid aiandus- ja põllundusväljaandeid.
ICA-Förlaget	See on ICA tütarettevõte. ICA on üleriigiline hulgi- ja jaemüügi toitlustuskett Rootsis. ICA-Förlaget annab välja kahte ajakirja (ICA-kuriren ja Hus & Hem), mis kokku moodustavad 5% ajakirjade kogutiraažist. Mõlemad kuuluvad Rootsi ajakirjade esikümnesse. Samuti annab ICA tütarettevõte välja mõnd tehnika- ja organisatoorset ajakirja.

Televisioon

Tänapäeval on Rootsis 8 avalik-õiguslikku kanalit ja 31 rootsikeelsele elanikkonnale suunatud erakanalit. Viimati nimetatuist 23 kuuluvad nelja meediakonglomeraadi alla. Neile lisanduvad kümned Põhjamaadele ja Euroopale suunatud kanalid, kust saab vaadata rootsikeelsete subtiitrite või pealelugemisega programme.

Telejaamad ja neile kuuluvad kanalid

Telejaam	Selgitus	Veebisait
SVT	Rootsi riigitelevisioon on aktsiaselts, mida juhib iseseisev sihtasutus – Förvaltningsstiftelsen för Sveriges Radio AB. Sihtasutuse liikmed on valitsuse määratud poliitikud. Seda rahastatakse spetsiaalse litsentsitasu kaudu ja ka maksudest. SVT-d reguleeriv raamistik on Rootsi põhiseadus ja esimehe nimetab Rootsi valitsus.	http://svt.se
TV4 Group (varem Nordisk Television AB ja TV4 AB)	Rootsi meediaettevõte, millele kuulub Rootsi suurim kommertskanal TV4. TV4 asutasid 1984. aastal Ingemar Leijonborg ja Gunnar Bergvall, saadete edastamiseni jõuti alles 15. septembril 1990.	http://tv4.se
Viasat	Satelliittelevisiooni pakkuja ja telejaam, mille omanikuks on Rootsi meediakonglomeraat Modern Times Group. Viasati sihtturgudeks on Põhjamaad ja Baltikum. Modern Times Group`ile kuuluvatest telekanalitest vaadatuim on TV3, mille asutas 1987. aastal ettevõtja Jan Stenbeck.	http://www.viasat.se/
ProSiebenSat.1 Media	Euroopa meediakonglomeraat, millele kuulub nii kommertskanaleid, tasulisi telekanaleid kui ka raadiojaamu. See moodustati 2. oktoobril 2000 Saksamaa telejaamadest ProSieben Media AG ja Sat.1 SatellitenFernsehen GmbH. Rootsi telemaastikul pakutakse kaht meelelahutuskanalit, mis on suunatud erinevatele vanuserühmadele.	http://en.prosiebensat1.com
MTV Networks Nordic	Kuulub MTV Networks Internationali alla, mis omakorda on Viacomi meediakonglomeraadi tütarettevõte. MTV Networks Europe alustas tegevust 1. augustil 1987, MTV Sweden koos MTV Finlandi ja MTV Norwayga aga 2005. aastal.	http://www.mtvnetworks.se/

Populaarseimad telekanalid

2009. aastal läbi viidud uuring näitab, et kõige populaarsemad telekanalid on SVT1, TV4, TV3, SVT2 ja Kanal 5. Inimesed vanuses alates kolmandast eluaastast vaatavad esimest kolme kanalit päevas keskmiselt 35, 32 ja 14 minutit. SVT2 ja Kanal 5 pälvivad päevas keskeltläbi 12 minutit vaatamisaega. Kõik kanalid on nähtavad nii antenni, satelliidi kui ka kaabeltelevisiooni vahendusel. .

Raadio

Sarnaselt teiste Skandinaavia maadega on Rootsis raadiojaamade kuulatavus üsna suur. Rootsi raadiomaastikul on kolm suurt kontserni: avalik-õiguslik Sveriges Radio (SR) ning kaks kommertsraadiot: MTG (Rootsi) ja ProSieben/SBS (Saksa). Kokku on Rootsis ligi 30 regionaalset, ligi 100 kohalikku raadiojaama ja umbes 900 vallaraadiot.

Sveriges Radio – avalik-õiguslik SR on jagatud kolmeks eraldi ettevõtteks: SR (raadio), SVT (televisioon) ja UR (toodab haridussaateid SR-i kanalites levitamiseks). Kõigi kolme tütarettevõtte tööd koordineerib riigi omanduses olev sihtasutus, mille juhatuse määrab valitsus; ettevõtteid finantseeritakse läbi litsentsitasu, kanalid on reklaamivabad. Sveriges Radio neli FM-kanalit teevad temast kindla turuliidri. Neljast kanalist kolm on üleriigilise levikuga: P1 (uudised, kultuur), P2 (muusika, peamiselt klassikaline), P3 (muusika, orienteeritud noortele). P4, kuulatavuselt kõige populaarsem raadiokanal Rootsis, moodustub 25 kohalikust jaamast, mis edastavad ka üleriigilisi uudise- ja spordisaateid ning muusikat üle 40-aastaste vanuserühmale. Kohalike kanalite hulgast kuuluvad SR-ile ka SR Metropol Stockholmis ja Din Gata Malmös. SR kannab kõik oma kanalid üle samaaegselt raadioleviga ka Internetis.

Modern Times Group on liider raadiokanalite arvu poolest: talle kuuluvad RIX FM kolmekümne jaamaga ja Lugna Favoriter kümne jaamaga. Samuti kuuluvad RIX FM-ile jaamad Star FM ja Bandit Rock. MTG jaamad on teel üleriigilise levi poole, suurim kuulajaskond on jaamal Rix FM. Kõiki MTG jaamu kantakse samaaegselt üle ka Internetis.

ProSiebenSat.1 Group/SBS Broadcasting – algselt väiksemate jaamade hulka kuulunud ProSieben/SBS on alates 2000. aastast järjepidevalt suurenenud. 2003. aastal ühines SBS Broadcasting Bonnieri raadioga ning 2006. aastal omandati Bonnieri jaam ja Fria Media. Tänaseks kuulub SBS-i kontserni 25 jaama üle Rootsi. SBS levitab Stockholmis, Malmös ja Göteborgis ka oma rahvusvahelist formaati The Voice ning mõningaid nišikanaleid. Ka SBS-i jaamu kantakse samaaegselt FM-leviga üle Internetis.

Staatus	Leviala	Jaam/kanal	Omanik	Rahastamine	Asutamisaasta
Avalik-õiguslik	Üleriigiline	P1	SR	Litsentsitasu	1925
Avalik-õiguslik	Üleriigiline	P2	SR	Litsentsitasu	1955
Avalik-õiguslik	Üleriigiline	P3	SR	Litsentsitasu	1964
Avalik-õiguslik	Üleriigiline	P4 Riks	SR	Litsentsitasu	1993
Avalik-õiguslik	Regionaalne	P4 Local	SR	Litsentsitasu	1987
Avalik-õiguslik	Regionaalne	SR Metropol	SR	Litsentsitasu	2007
Avalik-õiguslik	Regionaalne	Din Gata 100,6	SR	Litsentsitasu	2006
Eraomand	Kohalik	89 kohalikku jaama	Erinevad omanikud	Reklaam	Lubatud alates 1993
Eraomand	Kohalik	900 naabrusraadiot	Mittetulundusühingud	Reklaam	Lubatud alates 1986

Allikas: .

Vaata ka

Meediasüsteem

Viited

↑ Sweden. (2009). World Press Trends 2009. World Association of Newspapers, ZenithOptimedia, 858–864.
1 2 3 4 5 6 7 Weibull, L. & A. M. Jönsson. (2007). The Swedish Media Landscape. Terzis, G. (toim.). European Media Governance: National and Regional Dimensions. Bristol: Intellect, 169–172.
1 2 3 Weibull, L. & K. E. Gustafsson. (1997). The Swedish Media Landscape in Transition.
↑ Wadbring, I. (2008). "The Role of Free Dailies in Sweden" (kasutatud mai 2010)
↑ MMS (2008). (vaadatud mai 2010)
↑ Eva Harrie (2009). The Nordic Media Market 2009. Nordic Media Trends 11, Nordicom, University of Gothenburg

[xkqcJ-1] Sweden. (2009). World Press Trends 2009. World Association of Newspapers, ZenithOptimedia, 858–864.

[Weibull_Jönsson_2007-2] 1 2 3 4 5 6 7 Weibull, L. & A. M. Jönsson. (2007). The Swedish Media Landscape. Terzis, G. (toim.). European Media Governance: National and Regional Dimensions. Bristol: Intellect, 169–172.

[Weibull_Gustafsson_1997-3] 1 2 3 Weibull, L. & K. E. Gustafsson. (1997). The Swedish Media Landscape in Transition.

[Wadbring_2008-4] Wadbring, I. (2008). "The Role of Free Dailies in Sweden" (kasutatud mai 2010)

[OxBGs-5] MMS (2008). (vaadatud mai 2010)

[Eva_Harrie_2009-6] Eva Harrie (2009). The Nordic Media Market 2009. Nordic Media Trends 11, Nordicom, University of Gothenburg