Rudolf Richard Buchheim (1. märts 1820 Bautzen – 25. detsember 1879 Gießen) oli saksa arst ja farmakoloog.
1845. aastal sai ta doktorikraadi Leipzigi Ülikoolis, peatselt pärast seda võttis ta aga vastu professorikoha Tartu Ülikoolis.
Juba esimesel Tartu-aastal asutas ta maailma esimese eksperimentaalfarmakoloogialabori ja 1860. aastal Eksperimentaalfarmakoloogia Instituudi. Oma laboris rajas ta aluse täpsete teaduslike uurimuste meetoditele ja võttis kasutusele keemiliselt puhtad aktiivsed ained. Ta võttis farmakoloogias kasutusele biotestid ja lõi meetodeid keemiliste ainete koostisosade ja meditsiiniliste mõjude määramiseks. Ta võttis kasutusele tänini kasutatava ravimainete klassifikatsiooni keemilise toime järgi. 1867. aastal lahkus ta Tartust ning sai farmakoloogia- ja toksikoloogiaprofessoriks Gießeni Ülikoolis.
Õppides Leipzigis, tõlkis Buchheim Jonathan Pereira (1804–1853) farmakoloogia käsiraamatu inglise keelest saksa keelde. Ta ka toimetas selle ise, jättis välja vananenud ja väheefektiivsed ravimid ja meetodid ning uuendas informatsiooni ja lisas terve peatüki – "Art der Wirkung" ("Farmakoloogiline mõju"). Üks tema tuntumaid õpilasi oli Oswald Schmiedeberg (1838–1921), keda peetakse moodsa farmakoloogia loojaks. Tänapäevalgi on Gießeni ülikoolis Rudolf Buchheimi nimeline farmakoloogiainstituut.