Rudolf Rimmel

See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2012) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Rudolf Rimmel (kuni 1945 Rudolf Ein; 27. juuli 1937 Gerassimovka küla, Tavritšeski rajoon, Kasahhi NSV – 6. september 2003 Tallinn) oli eesti kirjanik.

Ta õppis 1956–1960 Tartu Riiklikus Ülikoolis õigusteadust.^[viide?] Seejärel töötas militsionäärina, aastatel 1963–1970 ajakirja Pikker ja 1976–1995 ajakirja Noorus toimetuses.^[viide?]

Ta oli Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1966. Rudolf Rimmel oli NLKP liige aastatel 1964–1990.

Rimmelit on nimetatud üheks Eesti esimeseks linnaluuletajaks. Tema tekstidele on kirjutanud laule Eesti punkansamblid, eriti Vennaskond.

"Viimne kujund"

Vahetult enne seda, kui 2003. aasta 14. septembril toimus referendum Eesti astumiseks Euroopa Liitu, tegi Rudolf Rimmel enesetapu, kuna tema hinnangul tähendas EL-iga liitumine Eesti omariikluse äraandmist. Postuumseks avaldamiseks kirjutas ta manifesti "Viimne kujund", mille avaldasid vaid Õhtuleht ja Delfi kärbituna. Hiljem ilmus manifest ka Kesknädalas.

"Viimses kujundis" ennustas Rimmel eesti rahva ja keele kadumist sisserändajate survel Euroopa Liidus, mis laieneb Vladivostokini ja röövib eestlastelt rahvuse. "Praegu Euroopa Liidu nime kandev ühendus ei ole algusest peale olnud miski muu kui suurettevõtete/kartellide huve teeniv äriprojekt, mille vormistasid poliitiliselt ja õiguslikult riiklikud institutsioonid," kirjutas Rimmel. "Ärge võtke minu otsust ja tegu kui vabasurma, vaid kui viimset kujundit. Kui astume Euroopa Liitu, kustub eesti rahvas ajaloo seisukohalt sama kiiresti nagu mina hetkeajas."

Rudolf Rimmeli tuhastatud põrmust osa puistati Viljandi Pauluse kirikus toimunud mälestusteenistuse järel Viljandi järve. Osa maeti aga urniga Vanale kalmistule

Looming

Rimmel kirjutas luulet, poeeme ja vasakradikaalset publitsistikat. Kokku ilmus tal 16 luulekogu.

Isiklikku

Rimmel oli 1996. aastast 2. grupi invaliid (nägemispuudega).^[viide?]

Viited

Kirjandus

• Küsimisi ja kostmisi. Teet Kallas ja Rudolf Rimmel – Looming 1983, nr 5, lk 669–684
• Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat, Eesti Raamat 1991, lk 523–524 (ülevaate autor Silvia Nagelmaa) ja bibliograafia lk 544
• Miilitsa ja kirjanikuna oma rahva keskel – Sõnumileht: Laupäevaleht, 26. juuli 1997, lk 4–6
• Rudolf Rimmel, "Mõtteid luulest, vanglast ja Virumaast", üles kirjutanud Inna Grünfeldt – Virumaa Teataja 13. juuni 1998, lk 4–5
• Nekroloog – Looming 2003, nr 10, lk 1597–98
• Nekroloog: Aita Kivi, "Vastamata jäänud: Rudolf Rimmel (27. VII 1937 – 6. IX 2003)" – Keel ja Kirjandus, 2003, nr 12, lk 943–944
• Rudolf Rimmel, "Jumalate kohus" (memuaarid: "EKP Keskkomitee sekretärile sm. Lentsmanile"; poeemi "Sfinks sinilillega" arutelu EKP Keskkomitees) – Looming 2005, nr 9, lk 1385–97
• Maie Kalda, "Ruudi Rimmel ja "kirjanduselu" tegelik parteiline juhtimine" – Looming 2005, nr 9, lk 1398–1405

Välislingid

Tsitaadid Vikitsitaatides: Rudolf Rimmel

• Arno Oja, "Vabamees raba sees" (luulekogu Vabamees arvustus) – Eesti Päevaleht 7. august 1997
• Rein Veidemann, "Vaikus ümber lüürilise miilitsa" – Eesti Päevaleht 27. juuli 2000, lk 6
• Rudolf Rimmel: "Usun, et iseseisev Eesti tuleb toime" – SL Õhtuleht 8. september 2003, lk 4–5
• Kadri Jakobson, "Ma mäletan teda soojalt. Ta oli väga hea inimene!" (meenutusi: Jaan Kaplinski, Toomas Liiv, Teet Kallas) – SL Õhtuleht, 9. september 2003, lk 9
• Nekroloog – Sirp 12. september 2003, lk 20
• Vaapo Vaher, Priit Hõbemägi "Kui palju maksis Rudolf Rimmel?" EPL, 12. september 2003
• Jürgen Rooste, luulekogu "Iseseisvumine" arvustus – Eesti Ekspress 19. august 2004
• Jaak Allik, "Müüdavuse pealetung nõuab ohvreid", – Kesknädal, 4. august 2004
• Rein Ruutsoo. Niguliste ­pasatskist Pegasuse poeediks. – Eesti Ekspress, Areen, 5. september 2008
• Rudolf Rimmel Eesti biograafilises andmebaasis ISIK