Ruuben Post

Ruuben Post (14. jaanuar 1944 Kurisu, Emmaste vald – 7. juuli 2002 Kärdla) oli eesti ühiskonna- ja looduskaitsetegelane ning säästva arengu ideoloog.

Ametikohad

• Lääne-Eesti Saarestiku Biosfääri Kaitseala Hiiumaa Keskuse direktor
• Hiiumaa Kaitsealade Administratsiooni direktor

Ühiskondlik tegevus

• Sihtasutuse Tuuru Nõukogu liige
• Eesti Kaitsealade Liidu juhatuse liige ja esimees
• Sihtasutuse UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon Nõukogu liige
• Eesti Ökoturismi Ühenduse juhatuse liige
• Ühenduse Eesti Elujõud juhatuse liige

Lühielulugu

1969. aastal lõpetas Ruuben Post Tallinna Tehnikaülikooli elektriinsenerina ning asus tööle tolleaegsesse Tallinna Elektrotehnika Teadusliku Uurimise Instituuti. Hiljem täiendas ta end aspirantuuris ja õppis veel ajakirjandust. 1984. aastal tuli Ruuben Post tagasi kodusaarele kolhoosi Hiiu Kalur peaenergeetikuks. Edasi sai temast üks Lääne-Eesti Saarestiku Biosfääri Kaitseala Hiiumaa keskuse loojaid, alates 1990. aastast direktor. Tegevus biosfäärikaitseala liinis kujuneski Ruuben Posti elutööks. UNESCO kaudu viis ta Hiiumaa probleemid ka Euroopa tasemele.

Ruuben Post haakus aktiivselt paljude projektidega, olles liige EUROPARCi töörühmades, Euroopa Saarte Energia- ja Keskkonnavõrgustikus ISLENET jm.

Tema elutöö on osaliselt talletatud paljudes teaduslikule tasemele küündivates publikatsioonides rahvastiku- ja sotsioloogiliste uurimuste alal efektiivsete energialahenduste, veemajanduse ja jäätmemajanduse kohta Lääne-Eesti saartel. Samuti on tal palju populaarteaduslikke trükiseid, millest viimane oli tema algatusel teoks saanud Kõpu lugude raamat.

Ruuben Posti soov arendada kogukonda seestpoolt vaba hariduse ja arusaamise põhjal viis teda teinekord vastuollu reglementeeritud asjaajamisega ehk, nagu ta ise tavatses öelda, rituaalse tegevusega. Ta oli ka kohaliku elu arendaja, tegutsedes Kassari haridusseltsis, Kõpu rahvuspargi loomisel ja Sihtasutuses Tuuru.

Sõnaloome valik

• asjalised – projekti tulemustest huvitatud või nendest puudutatud inimeste rühmad, inglise keeles stakeholders.
• tugiv arendamine – säästev areng, inglise keeles sustainable development.
• tugitavus – jätkusuutlikkus, inglise keeles sustainability.
• juurevoli – alt-üles lähenemine otsustusprotsessis, inglise keeles bottom-up approach.
• rahvavoli – sama mis juurevoli.
• käsukord – ülalt-alla lähenemine otsustusprotsessis, inglise keeles top-down approach.
• skillid – oskused, vilumused, inglise keeles skill.
• kooskond – ühiskonna kõige madalama tasandi sotsiaalne rühm, kus indiviidid saavad rääkida ja otsustada iseenda nimel, inglise keeles community.
• tugitaja – hõlbustaja, kaasaaitaja, toetaja, kes tegutseb kindlate reeglite alusel, ka ametinimetus, inglise keeles facilitator.

Valikbibliograafia

• Raamatud:
  • Hiiumaa eripära ja arengusuunad: 14.–15. nov 1991 Kärdlas toimunud konverentsi "Biosfääri kaitseala Hiiumaa piirkonna eripärad ja arenguplaan" kolm ettekannet. Koostanud Ruuben Post. – Kärdla, 1992.
  • Kassari käsiraamat: Juhiseid kogukonna edendamiseks / Kassari Haridusselts; Euroopa Liidu PHARE Demokraatia Mikroprogramm. Koostanud Ruuben Post. – Kassari, 2000.
  • Hiiumaa keskkonnaatlas. 2: Hiiumaa metsad. Toimetaja Ruuben Post; koostajad M. Põld ja T. Leito. – Kärdla, 2000.
  • Hiiumaa keskkonnaatlas. 3: Administratiivsete muutuste ülevaatekaart. Toimetaja Ruuben Post, koostas Vello Kaskor. – Kärdla, 2000.
  • Hiiumaa keskkonnaatlas. 4: Pinnakate ja põhjavee kaitstus. Toimetaja Ruuben Post; koostaja Anu Saue; kaart: Urve Pill. – Kärdla, 2000.
  • Säästva arengu sõnaseletusi. Koostanud Aet Annist, Mart Jüssi, Ruuben Post, Ahto Oja; ÜRO Arenguprogramm, Eesti Keskkonnaministeerium, Säästva Eesti Instituut, SEI-Tallinn; keeletoimetaja Helju Jüssi. – Tallinn: SEI, 2000. ISBN 9985928210
  • Hiiumaa ja hiidlane 1999: Sotsioloogiline uurimus. Toimetajad Jüri Uljas ja Ruuben Post. – Tallinn; Kärdla, 2002.
  • Kohtumispaik. Biosfääri kaitsealade kogemus maailmas ja Eestis, iseäranis Hiiumaal. Koostaja Toomas Kokovkin; autorid Tiit Leito, Aivar Kriiska, Vello Kaskor, Kristiina Hellström, Kai Vahtra, Toomas Kokovkin, Ruuben Post, Catherine Cibien, Juan Rita, Martin Öhman; uurimiskeskus Arhipelaag. – Kärdla, 2004. ISBN 9949-10-446-7
• Artiklid:
  • Eestimaa esimene tuuleelektrijaam. Ruuben Post, Indrek Sild. Elektriala, 2000, nr 2, lk 29–30.
  • Local participation in the West-Estonian Archipelago Biosphere Reserve: the case of Hiiumaa. Ruuben Post. Social sustainability of forestry in the Baltic Sea Region: Proceedings of workshops organised by the Nordic Research Programme on Social Sustainability of Forestry (NORSUFOR) 30-31 January 1997 in Helsinki, Finland and 10-12 September 1997 in Kärdla, Estonia. Helsinki: Finnish Forest Research Institute, 1998. ISBN 9514016467
  • The Island of Hiiumaa. Ruuben Post. Global Estonian, 1999, Summer, lk 58–63.
  • Kas Kõpu rahvuspark saab tänavu valmis? Ruuben Post. Eesti Loodus, 2002, nr 1, lk 47.
  • Kohalikud omavalitsused ja Agenda 21. Ruuben Post. Eesti 21. sajandil. – Tallinn, 1999, lk 143–148. ISBN 9985502442
  • Peaasi, et allakäik peatuks: valikuid ja visioone. Ruuben Post. Eestluse elujõu kongress: 1.–2. juulil 1999. aastal Tallinnas Rahvusraamatukogus. – Tallinn, 2000, lk 36.

Välislingid

• Eesti Loodus: Ruuben Posti nekroloog
• Internetiarhiiv: BKA Hiiumaa Keskus

Kirjandus