Saltanuva

Saltanuva
Saltanuva
	Elanikke: 0 (2010)
	Koordinaadid: 57° 45′ N, 27° 49′ E

Saltanuva (vene keeles Салтаново; ka Saltanova, Saltanovo, Saloste) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis. Ajalooliselt jäi küla Setumaale Irboska nulka.

Tsaariaja lõpul kuulus Saltanuva Pihkva kubermangu Pihkva maakonna Irboska valda. Kui Petseri piirkond läks Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud Tartu rahulepinguga (1920) Eesti Vabariigi koosseisu, moodustati sellest Petseri maakond. 1922. aastal loodi maakonnas 11 valda ning Saltanuva hakkas kuuluma Vilo valda.

Varaseimad, ehkki vastukäivad andmed Saltanuva elanike arvu kohta pärinevad aastast 1849. aastast. Pihkva kuberneri loendi järgi oli külas siis neli talu 43 setoga, vallavalitsuse loendis aga kuus talu 15 setoga. 1902. aastal elas Saltanuvas 65 inimest. Venemaa Föderatsiooni 2002. aasta rahvaloenduse andmetel oli külas 3 elanikku.

Viited

↑ nulk Sissekanne Eesti kohanimeraamatu veebiversioonis (vaadatud 27.05.2019)
1 2 Jakob Hurt (1919). Setukeste elukohad ja arv. Äratrük Dr. Hurti Setukeste laulude sissejuhatusest. Tallinn: Ülemjuhataja staabi kirjastus. Lk XVII.
↑ Liivi Uuet (2002). Eesti haldusjaotus 20. sajandil. Teatmik. Tallinn. Lk 35.
↑ Leo Reissar (1996). Setumaa läbi sajandite. Petserimaa. Kupar. Lk 198.
↑ Enn Ernits (2012). Fr. R. Kreutzwald lõunaeestlaste piire kompamas. - Õdagumeresoomõ piiriq. Läänemeresoome piirid. Võro Instituudi toimõndusõq, 26. Võro, 30–65. Lk 40.
↑ ""Данные Всероссийской переписи населения 2002 года: таблица № 02c. Численность населения и преобладающая национальность по каждому сельскому населённому пункту. М.: Федеральная служба государственной статистики, 2004. (2002. aasta ülevenemaalise rahvaloenduse andmed: Tabel nr. 2c. Rahvaarv ja enamusrahvus maa-asulate kaupa. Föderaalne Statistikaamet, 2004.)"". Vaadatud 08.02.2021.

[EKNR-1] ulk Sissekanne Eesti kohanimeraamatu veebiversioonis (vaadatud 27.05.2019)

[:0-2] 1 2 Jakob Hurt (1919). Setukeste elukohad ja arv. Äratrük Dr. Hurti Setukeste laulude sissejuhatusest. Tallinn: Ülemjuhataja staabi kirjastus. Lk XVII.

[3] Liivi Uuet (2002). Eesti haldusjaotus 20. sajandil. Teatmik. Tallinn. Lk 35.

[4] Leo Reissar (1996). Setumaa läbi sajandite. Petserimaa. Kupar. Lk 198.

[5] Enn Ernits (2012). Fr. R. Kreutzwald lõunaeestlaste piire kompamas. - Õdagumeresoomõ piiriq. Läänemeresoome piirid. Võro Instituudi toimõndusõq, 26. Võro, 30–65. Lk 40.

[6] ""Данные Всероссийской переписи населения 2002 года: таблица № 02c. Численность населения и преобладающая национальность по каждому сельскому населённому пункту. М.: Федеральная служба государственной статистики, 2004. (2002. aasta ülevenemaalise rahvaloenduse andmed: Tabel nr. 2c. Rahvaarv ja enamusrahvus maa-asulate kaupa. Föderaalne Statistikaamet, 2004.)"". Vaadatud 08.02.2021.