Sassaniidide kunst
Sassaniidide kunst on kunst, mis on loodud Sassaniidide riigis 3.–7. sajandil enne muslimite vallutusi Pärsias, mis lõppesid umbes 651. aastal.
Ajaloost
224. aastal alistas Ardašir I viimase Partia valitseja ja pani aluse Sassaniidide riigile. Umbes nelisada aastat väldanud riigi territoorium hõlmas tänapäeva Iraani, Iraaki ja Iraanist itta ja põhja jäävaid alasid. Ajuti kontrollis see ka Levanti, suuremat osa Anatooliast ja osa Egiptusest. Lähis-Ida ajaloos alustas see uut perioodi, mis paljuski rajanes vanemal Ahhemeniidide-aegsel traditsioonil; see käis ka kunsti kohta.
Kirjeldus
Sassaniidide kunsti iseloomustavana on säilinud näiteid arhitektuurist, ehitusplastikast, eriti reljeefidest, ja metallehistööst. Leidub ka fragmente maalingutest, mis võis olla laiemalt levinud praktika. Lisaks kivist välja raiutud reljeefidele võidi luua oluliselt rohkem interjööre kaunistanud kipsreljeefe, millest on aga väga vähe säilinud. Vabaskulptuuri loodi vähem kui Partia kunstis, kuid säilinud on erandlik näide, Shapur I (valitses 240–272) monumentaalne kuju, raiutud välja ühest stalagmiidist. Kirjalikes dokumntides on viiteid ka teiste kuningate monumentaalskulptuuridele, millest pole midagi järele jäänud. Tähelepanuväärsed on Sassaniidide kaljureljeefid, samuti varasema Partia traditsiooni jätkumine kaunistada ehitisi stukkreljeefidega, sageli suurte figuraalsete kompositsioonidega.
Fguraalsed kompositsioonid kujutavad sageli õukonna- ja jahistseene. Kujutusviis on suursugusust taotlev, peegeldades Sassaniidide õukonna külluslikku eluviisi, mida kirjeldasid ka kaasaegsed Bütsantsi diplomaadid. Paljudes teostes domineerivad valitsejate kujutised, eriti populaarsed olid jahi- ja lahingustseenid, aga ka kerges rõivas tantsivad neiud ja meelelahutajad. Olgugi et varasemas Partia traditsioonis kujutati isikuid eelkõige eestvaates, saab Sassaniidide kunstis eelistatuks kujutamine profiilis või kolmveerandvaates.
Arhitektuur
Sassaniidide arhitektuuri iseloomulik tunnus on ayvan (sisuliselt sama mis īwān), kaarega kaetud ruum, mis on kolmest küljest piiratud seintega ja esiküljes avatud. Paleekompleksid kujundati keskse ayvani ümber, kus toimusid õukonnasündmused ja vaatemängud. Tänapäeval tuntuim ayvan asub Sassaniidide riigi pealinnas Ktesiphonis Tigrise ääres, tänapäeva Bagdadi lähedal (Taq-e Kesra 'Husravi kaar' ehk Ktesiphoni kaar). See ayvan on tänapäevani maailma suurim toestamata tellistest kaar, kõrgusega 35 meetrit ja sildega enam kui 25 meetrit.
Varased muslimi ajaloolased ja luuletajad on kirjeldanud Sassaniidide ehitiste stukkreljeefide, mosaiikide ja maalingutega kaunistatud seinu ja vaipade ning patjadega kaetud põrandaid. Kuninga troon asus ayvani keskel ja tema uhkeldavalt kaunistatud kroon rippus võlvilt. Õukondlased olid ruumis paigutatud vastavalt nende auastmele; kolm kuningale lähimat tooli olid reserveeritud Rooma, Hiina ja stepirahvaste valitsejatele. Sel viisil sai ayvanist maailma poliitilise kosmoloogia võrdkuju, milles Sassaniidide valitseja paiknes keskmes. Pärast Sassaniidide riigi lõppu säilis ayvan Lähis-Ida islami arhitektuuris, jäädes iseloomulikuks elemendiks mošeede (näiteks Isfahani suur mošee), medresete ja karavanseraide kujunduses.
Monumentaalplastika
,_Taq-e_Bostan,_Iran_(48979336827).jpg)
Sassaniidide kunstis paikneb valitseja võimu põlistav monumentaalskulptuur sageli maastikus lageda taeva all, näiteks pühade veekogude või riiki sisenevate teede lähedal, aga ka kõrvuti varasemate impeeriumide mälestistega. Suured kaljusse raiutud reljeefid kujutasid näiteks kuningat saamas võimuatribuute jumalatelt või portreteerisid valitsejat koos perekonnaga.