Semjon Zahharovitš Borissov (jakuudi keeles Семeн Захарович Борисов; vene keeles Семён Захарович Борисов; 26. august (vkj 13. august) 1911 Megino-Kangalassõ uluss, Jakuudi oblast – 7. oktoober 1999) oli jakuudi rahvusest Jakuudi ANSV partei- ja riigitegelane.
Ta oli aastatel 1946–1948 ja 1950–1951 Jakuudi ANSV Ministrite Nõukogu esimees. Aastatel 1951–1965 oli ta NLKP Jakuudi oblastikomitee esimene sekretär ja ühtlasi oli ta 1952–1966 NLKP Keskkomitee liikmekandiaat.
Borissov omandas 1930. aastal keskhariduse Jakutskis. 1932. aastal astus ta Üleliidulise Kommunistliku (bolševike) Partei liikmeks. Ta töötas aastatel 1932–1934 Jakuudi ANSV Kesktäitevkomitees instruktorina. 23-aastaselt 1934. aastal valiti ta Suntari rajooni täitevkomitee esimeheks. 1938. aastal saadeti ta kui edukas rajoonijuht Moskvasse nõukogude ülesehitustöö alastele kõrgematele kursustele.
Pärast kõrgemate kursuste lõpetamist 1939. aastal asus ta tööle Jakuudi ANSV Rahvakomissaride Nõukogus: aastatel 1939–1941 oli ümberasustamise osakonna juhataja, 1941–1944 RKN esimehe asetäitja, 1944–1946 maaviljeluse rahvakomissar ning 1946. aastal määrati ta Jakuudi ANSV Ministrite Nõukogu esimeheks (juhtis Ministrite nõukogu 1946–1948 ja 1950–1951).
Aastatel 1948–1950 oli ta ÜK(b)P Keskkomitee juures asuva rajooni- ja oblastikomiteede esimeste sekretäride kursuste kuulaja. Pärast kursusi juhtis ta 14 aasta vältel Jakuudi ANSV parteiorganisatsiooni (1951–1965).
Aastatel 1965–1969 töötas ta Moskvas Vene NFSV Ministrite Nõukogu esimehe nõunikuna põhjaregioonide alal. 1969. aastast oli ta üleliidulise tähtsusega personaalpensionär.