Serbia Progressiivne Partei
- Serbia Kuningriigis tegutsenud erakonna kohta vaata artiklit Serbia Progressiivne Partei (Serbia Kuningriik).
| Serbia Progressiivne Partei | |
|---|---|
| Српска напредна странка | |
 | |
| President | Miloš Vučević |
| Peakorter | Belgrad |
| Ideoloogia |
Populism Parempopulism Serbia rahvuslus Neoliberalism |
| Poliitiline spekter | Tsenter kuni paremäärmus |
| Liikmete arv | 700 000 (2024) |
| Europartei | Euroopa Rahvapartei |
| Asutamine | 2008 (17 aastat tagasi) |
| Värvid | Sinine |
| Koduleht | www.sns.org.rs |
| Erakonna lipp |
 |
Serbia Progressiivne Partei (serbia keeles Српска напредна странка, Srpska napredna stranka (SNS)) on Serbia erakond. See oli võimul aastatel 2012–2026. Erakonna vaateid on kirjeldatud populistlike, laiahaardeliste, tsentristlike, parempoolsete ja paremäärmuslikena.
Politoloogide hinnangul ei ole Progressiivsel Parteil eriti kindlat ideoloogilist joont, üldiselt on partei ajanud reaalpoliitikat ning populismi teostanud läbi rahvusluse ja autoritaarsuse. Ametlikult toetab SNS Serbia liitumist Euroopa Liiduga. Majanduslikult on SNS neoliberaalne. Erakond on propageerinud kokkuhoiupoliitikat, turumajandusreforme, erastamist, majandusvabadust ning reforminud palku, pensioneid ja tööõigust. Samuti võeti vastu eriseadus Belgradi rannakvartali jaoks. SNS on Euroopa Rahvapartei assotseerunud liige ja Rahvusvahelise Demokraatia Liidu liikmespartei. SNS on toetanud serbia rahvuslust, Viktor Orbani ja Vladimir Putinit. Vaatlejate hinnangul tegid demokraatia, ajakirjandusvabadus ja kodanikuõigused SNS-i ajal Serbias vähikäiku.
Aastal 2024 oli SNS-l umbes 700 000 liiget ehk see oli üks Euroopa suurimaid erakondi.
Erakonna president on aastast 2023 Miloš Vučević ning tegelik juht Aleksandar Vučić.
Ajalugu
Progressiivse Partei asutasid aastal 2008 paremäärmuslikust Radikaalsest Parteist välja astunud Aleksandar Vučić ja Tomislav Nikolić. Esimesed neli aastat tegutseti Demokraatliku Partei opositsioonina. SNS kogus kiiresti populaarsust ning taotles efektiivsemat korruptsioonivastast võitlust. Aastal 2012 valiti Nikolić Serbia presidendiks ning SNS-i hakkas tema asemel juhtima Vučić. Samal ajal moodustas SNS koalitsiooni Sotsialistliku Parteiga (SPS). Aastal 2014 valiti Vučić peaministriks.
Aastal 2017 valiti Vučić presidendiks. Pärast valimisi toimusid Vučići-vastased meeleavaldused, samal ajal sai peaministriks parteitu poliitik Ana Brnabić, kes hiljem liitus SNS-ga. Opositsioon avaldas SNS-i vastu meelt ka aastatel 2018–2020, 2020. aasta valimistel sai SNS parlamendis enamuse, kui opositsioon valimisi boikoteeris. Aastal 2021 ühines SNS-ga erakond Serbia Patriootlik Liit. Aastatel 2021–2022 toimusid meeleavaldused SNS-i keskkonnapoliitika vastu. Vučić valiti teiseks ametiajaks aastal 2022, jätkus ka koalitsioon SNS-SPS. Aasta hiljem toimunud parlamendivalimistel oli SNS-i esinumber Miloš Vučević, tema asemel sai erakonna juhiks Vučić. Aastatel 2024–2026 toimusid korruptsioonivastased meeleavaldused. Septembris 2026 astus Vučić presidendiametist tagasi ning riigipeaks sai taas Brnabić. Oktoobris 2026 toimunud erakorralistel valimistel kaotas SNS valimisliidule Üliõpilaste nimekiri, millega lõpes erakonna 14 aastat kestnud võimuperiood.